Lapse kujutlusvõime arendamisest peaksid olema huvitatud kõik, kes lapsi kasvatavad. Selle asemel et loota lasteaiale ja koolile.
Igale lapsele muinasjutt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapse arengule on väga vajalikud muinasjutud ja mängud. Kui paljud lastevanemad aga loevad lastele unejutte ja osalevad nende mängudes? Praegu juurduvast vabakasvatusest hakkab kujunema kasvatamatus.
Siinjuures pole vaja otsida süüdlasi väljastpoolt kodu. Tihti suhtuvad vanemad lastele põhihariduse andmissegi leigelt. Õpetaja elukutse pole mainekas, meespedagoogid on koolis haruldus. Majanduslikel põhjustel (töötavad) on vanavanemate roll koduses kasvatustöös vähenenud.
Muinasjutu asemele on astunud multikad. Vanavanemate nooruses hinnati raamatut enam. Neid hoiti ja anti edasi järgmisele põlvkonnale.
Sõdadest ja küüditamistest pääsenud eestlased suhtusid laste kodusesse kasvatusse suurema tõsidusega.
Muinasjutt arendab lapse arusaamist ümbritsevast, annab teadmisi ja loob fantaasiaid, aitab aru saada loodusseadustest, inimsuhetest, õiglusest. Lapse arengut ei saa vägisi kiirendada. Koolieelik pole valmis isiksus, kuid areng peab toimuma jõukohaselt. Maailmapildi kujundamisel pole lubatud lastele valetada, sest neil puudub veel vaoshoitus ja oskus eri olukordades käituda. Muinasjuturaamatutele peaksid järgnema ulmeraamatud.
Aga telerid ja arvutid? Neilgi on oma koht, ent siin ei saa laps küsida selgitusi ega lisateavet. Kogu lapse olemus püüdleb ebatavalise poole ja selles aitavad muinasjutud.Kasulik on telest lastesaateid koos lastega vaadata. Noored vanemad teavad muinasjutte vähe, sest nende kasvueas polnud jutud moes.
Eesti keeles on palju ilusaid ja kunstipäraselt kujundatud raamatuid. Pere tulude ja kulude üle arvet pidades, arvan, mahub üks laste muinasjuturaamat kulude poolele ära. Las lapsel olla üksainuski oma raamat!