Alates sellest poolaastast on Pärnu Kuninga tänava põhikooli 5.-7. klassi tüdrukutel ka puutöötunnid ja poisid õpivad kokandust. KUKU piilus 7. klassi poiste kokandustundi.
Puutöö on kergem kui kokkamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On vahetund, kui siseneme kooli õppekööki. Mõned 7. klassi poisid on juba tööd alustanud. Kell heliseb. Kööki tormavad spordiväljakult ka jalgpallurid, ülejäänud seltskond, kes sahtlist kiirustades põllesid hakkab otsima. Nüüd palub õpetaja Elje retseptid välja otsida. Noorkokad süvenevad üliasjaliku pilguga oma paberitesse.
Aga mida siis valmistatakse? Pärast väikest uurimistööd selgub, et tunnikese jooksul hakkavad valmima siin klassiruumis singi-salaamipitsa, kartulivorm, küpsisetort, kohevad pannkoogid, pannkoogid maasikatega ja singi-juustutäidisega.
Klassis muutub tasapisi lärm järjest kõvemaks, kaotame isegi korraks ülevaate, kes millega tegeleb, nii palju on sagimist ja jutustamist, kuid tundub, et poisse see ei häiri. Justkui helikiirusel hakkavad valmima taignad ja koogipõhjad. Ka ahjud pannakse sooja. Kiiremad alustavad juba pannkookide küpsetamist. Kokapoiste põsed hakkavad õhetama.
Äkitselt täitub ruum kõrbelõhnaga. Nimelt grupp, kes teeb kohevaid pannkooke, on kogemata taigna pannist mööda, otse pliidile tilgutanud. Probleem kõrvaldatakse kiiresti.
Kui toidud hakkavad vaikselt ilmet võtma, tekib poistel aga uus vaidlusteema – kes katab laua? Õpetaja saadab osa poisse nõusid pesema, kuid neil õnnestub sellest tegevusest osavalt kõrvale hiilida. Hetke pärast on nad juba söögitoas ja katavad lauda. Algab degusteerimine.
Söömise ajaks aga kihutati meid klassist välja. Seetõttu pidime hiljem õpetaja käest küsima, kas nõud said pestud ja kui teda uskuda, võtsid poisid end kokku ning viisid asja lõpule.
Mida poisid ise sellest tunnist arvasid?
Klen Roy Arge: „Head lõhnad olid ning oli huvitav, sest sain teada söögitegemise saladusi. Toit oli väga hea, aga küürimine mulle ei meeldinud. Kodus teen ka süüa, kuid kambaga on halvem, sest üksi saad teha, mida tahad. Lärm mind ei häirinud, peaks veel tüdrukutega tunde vahetama. Aga puutöö on palju kergem, sest seal ei pea nii palju koristama.“