Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/28/6496501t1ha48f.jpg)
/nginx/o/2009/02/20/137038t1h4484.jpg)
“Aasta tagasi valisin oma klientuuri. Ikka selle järgi, kes rohkem maksis. Tööd oli küllaga. Nüüd istun raamatukogu perioodikasaalis töökuulutusi lugedes,” nentis ehitustöödega leiba teeninud FIE Vaino Volberg (47). “Õnneks on siin teisigi minusuguseid, kes tööle tahavad.”
Majandussurutis on Pärnu keskraamatukokku toonud suundumuse, mis varem nii märgatav polnud: huvi töökuulutuste, eneseabi- ja käsitööraamatute vastu.
Laenutuste arv, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on koguni 4000 võrra suurem, vene lugejaidki on varasemast märgatavalt rohkem.
Pärnu keskraamatukogu perioodikasaali arvutitoolid olid ajakirjanike külastuspäeval hõivatud. Lugemislaudade taha oleks veel istuma pääsenud. Oli pärastlõunane aeg.
Raamatukoguhoidjad Urve Saard ja Marika Palu kommenteerisid: “Juba hommikul kell kümme hakkavad pensionärid saabuma. Tunni ajaga on saal rahvast täis. Kümme arvutit on pidevalt hõivatud. Kel vähem netikogemusi, küsib arvutiabi: keskealised surfavad töökuulutustes.”
Inimeses peitub soov end aidata
Vaino Volberg, kes parajasti otsis sobivat tööd ajaleheveergudelt, pihtis: “Kahjuks ei tunne ma nii hästi arvutit.” Volbergi lugu oleks justkui tüüpiline eesti mehe lugu, kes siiani hästi elanud. Tal on auto, korter ja laen. “Õnneks mitte suur,” märkis ta. Oskab teha kõiki ehitustöid, olgu tegu sise- või välistöödega. Samuti tunneb pottsepatööd, meisterdab valmis kaminagi, mida tal Pärnus 30 näidata oleks. Seljataga kõikvõimalikud koolid, omandanud maalrioskusi isegi Soomes Turu linnas.
“Nüüd ei tellita enam tööd. Ma ei ole sellist asja elus varem tundnud. Detsembrist saadik käin raamatukogus kuulutusi lugemas. Täna jätsin auto koju ja tulin jalgsi, toidukorvigi valin väiksema … Mõtlen, kas tagavaraks kogutud raha lõpeb enne, kui kevad tuleb, või vastupidi. Hea on see, et olen kaalus alla võtnud.”
Kojulaenutusosakonna juhataja Kadi Taremaa kinnitas, et inimeses peituv soov end aidata on tuntav igas osakonnas. Hea minek on eneseabiraamatutel, käsitööalasel kirjandusel.
“Inimene tahab paremat elu. Ta otsib enda seest vastuseid,” selgitas Taremaa. “Populaarseim eneseabiraamat on Anatoli Nekrassovi “Elavad mõtted”, mida sel aastal oleme juba 64 korda välja laenutanud. Käsitööraamatuist on enamikku 30-40 korda laenutatud.”
Võrdluseks: kui 2008. aasta jaanuaris laenutati 1100 käsitööalast raamatut, siis käesoleva aasta jaanuaris 1500.
Ranna harukogu raamatukoguhoidja Sirje Ristikivi sõnutsi huvitab praegu inimesi, kuidas oma elu positiivsemaks muuta, vaimne kasv, alternatiivteraapia, dokumentaalne ilukirjandus ja lihtsalt mõnus lugemine. “Kogeme iga päev, et õige raamat lugejale, kel mingid probleemid, teeb palju head,” ütles ta.
Hinge trööstib hea muusika
“Absoluutselt,” kinnitas keskraamatukogu muusikaosakonna juhataja Ene Roost.
“Muusika on seda ajast aega teinud. Olen märganud, et eakamad inimesed valivad sellist muusikat, mis olnud positiivsuse kandja nende noorusajal.”
Mida aga Roost on majandussurutise saabudes märganud, on see, et ürituste organiseerijad aktiviseeruvad. “Seltsiõhtuteks valitakse usinalt laulutekste ja mõtlen, et see on väga hea, kui rahvas laulab end rõõmsamaks,” leidis ta.
CDde kojulaenutus muusikaosakondades on kõikjal Eestis uus raamatukoguteenus, mis väga hästi on käivitunud. Pärnu muusikaosakonna avariiulitel on 136 aktuaalset laserplaati.
“Kokku on meil 3126 laserplaati, mille valik on universaalne: kõik muusikaajaloo perioodid kuni viimase popmuusikaplaadi ja koguni Grammy auhinnani, mida 29. jaanuaril jagati,” rääkis Roost.
Seega jagub muusikat tõesti igale maitsele: osakonnas on kogu Eesti muusika ja popmuusika, klassikalise muusika krestomaatiline repertuaargi.
Kui raamatuid laenutatakse igale soovijale kaasa kümme, siis plaadilaenutuses nii palju ei saa: korraga võib võtta kaks plaati viieks päevaks.
“Me ei või laenutusaega pikendada põhjusel, et saame kõiki plaate vaid ühe eksemplari,” selgitas Roost.
Uus teenuseliik on muusikaosakonna külastatavust kõvasti tõstnud. Kui CD-laenutus eelmise aasta novembris algas, siis novembris ja detsembris tõusis laenutuste üldarv niisama suureks, kui see oli eelnenud kuue kuu jooksul kõikide laenutustega kokku.
Täiesti uue teenusena on võimalik kohapeal vaadata DVDdelt dokumentaalseid muusikafilme, mida leidub 202 nimetust. On nii popmuusikute kontserdisalvestusi kui oopereid maailmamainega lauljate esituses. Kahjuks ei võimalda autoriõigusseadus neid veel koju laenutada.
Osakonna külastajate meeleolu peegeldavad sissekanded külalisraamatus. Ühes neist öeldakse: “Suur õnn, et on koht, kuhu tulla nii oma mures kui helges päevas.”