Eesti ainsa terraariumi minizoo aeg ahtal keldripinnal Pärnus on lõplikult möödanik, sest eksootiline loomapere on kolinud uutesse, endisest kaks korda avaramatesse ruumidesse Akadeemia 7.
Minizoo loomad harjuvad oma uue koduga
22. mai 2012, 08:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma uue koduga on rahul nii pisemad kui suuremad loomad, ehkki nii mõnigi neist, näiteks minizoo kuulsaim asukas 13aastane Niiluse krokodill, tahab muutunud olude ja ruumika korteriga harjumiseks pisut enam aega kui teised.
“Närvid olid tal kolimisest täitsa läbi,” meenutab minizoo omanik Peeter Põldsam kogu Pärnus tuntud krokodilli üleelamisi.
Viieruutmeetrisest basseinist 26ruutmeetrisse minek oli paras šokk, kuid krokodill näib iga päevaga aina enam kodunevat.
Soovida jätab söögiisu, mis verejanulisel kiskjal ümberasumise järel pea olematuks kahanenud. Ent kui närvid ja apetiit jälle korras, saab ta rahva ees veidi esinedagi.
“Inimesed on ikka tahtnud näha, kuidas ta sööb,” pajatab Põldsam. “Siiamaani oli seda kitsastes tingimustes väga raske näidata. Nüüd on väga mõnus: saab ise krokodilli avarasse korterisse minna ja eest ära joosta, kui ta kallale tuleb.”
Tuge siit ja sealt
Krokodill pole kaugeltki ainus minizoo staar. Vastses terraariumis näeb nüüd näiteks Euroopa rästikuid ja rohelisi puupüütoneid, keda varem ruumikitsikuse tõttu eksponeerida ei saanud.
Peale paremate elu- ja eksponeerimistingimuste, mis lubavad võõrustada korraga rohkem külalisi, pole vähem tähtis asjaolu, et paarisajapealine „kulinaariaosakond“ , mis vanas minizoos keldriruumi haisu levitas, on nüüd külastussaalist kenasti eraldi ja hiirte elukeskkonnast hõljuvad lõhnad külastajate ninna ei lõika.
Samal ajal teeb varasematest võrreldamatult paremates oludes toimetamine Põldsami veidi murelikuks, sest suurem pind tähendab kopsakamaid kulusid.
Kunagise pakimaja remontki ei läinud nii kiiresti kui alul loodetud. Esiotsa pidi minizoo uksed avama märtsi lõpus, kuid ehitustööd jäid venima.
“Aga asjad saavadki valmis õigel ajal või natukene hiljem,” leiab Põldsam. Lisades, et sponsorite, Pärnu linna, vabatahtlike ja keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) abita oleks pakimajja miniloomaaiale kodu rajamine unistuseks jäänudki.
Abi võib pakkuda
Minizoo krokodilli kui ohustatud liigi isendi puhul on tegu konfiskeeritud loomaga ja juriidilises mõttes ei kuulu loom minizood haldavale mittetulundusühingule Baltic Herpetological Society, vaid keskkonnaministeeriumile. KIK toetab krokodilli basseini ehitamist 10 000 euroga, linnavalitsus eraldas terraariumile tänavu jaanuaris 1800 eurot.
Iga abipakkumine on avasüli vastu võetud, sest 234ruutmeetrise pakimaja kohaldamine terraariumiks pole olnud odav ettevõtmine. Aastaid tühjalt seisnud ruumid tuli korralikult soojustada, uuendada elektrisüsteemi, parendada ventilatsiooni, paigaldada uus küttesüsteem, rääkimata siseviimistlusest ja basseini ehitamisest.
Ja ega kõik veel valmis ole ega vististi saagi, tõdeb Põldsam. Tahtnuks ju uude ajajärku astuda avarate ja moodsate puuridega, kuid kogu sisustuse väljavahetamiseks napib praegu jaksu.