Juhtkiri: Pärnu ärkamine täikapealinnana

Pärnu Postimees. Foto: PP

Läinud nädalavahetusel toimus Pärnu kesklinnas korraga kolm suurt täikat ehk vanakraamiturgu, rääkimata väiksematest ja tavapärasematest siin-seal eri linnaosades.

Silla kõrval alustas mitmeotstarbeline kirbuturg, teatri taga korraldas täika Endla rahvas ja Steineri aias leidis aset juba traditsiooniks muutuv raamatulaat.

Täika ehk kirbuturg, nagu eelistab väljanduda Kesklinna kaile müüjaid-ostjaid kutsunud Maire Aunaste, viib omavahel kokku need, kel kodus üht-teist üle, ja need, kes alles muretsevad seda, mis kunagi üle oleks. Tänapäevases tähenduses kannavad kõik sellised ettevõtmised väärt taaskasutuse ideed. Alati pole vaja tuliuut eset kalli raha eest poest osta, võimalik, et kellelgi on just midagi sellist üle. Elav kauplemine ja vahetu suhtlemine käib kõige selle juurde ja lükkab ümber kaubanduse kandumise vaid internetti.

Aunaste kirbuturg jääb tegutsema igal laupäeval ja kasvuruumi nii ulatuselt kui kaubavalikult on sellel tublisti. Endla teatri ja Maarja-Magdaleena gildi ning Pärnu keskraamatukogu ühine raamatulaat, kus teoseid suisa tasuta jagati, küll sedavõrd tiheda graafikuga toimuma ei hakka, kuid jätkuta see kindlasti ei jää.

Peagi on tulekul suurpuhastusturg Ammende villa aias ja Pärnu Postimehele teadaolevalt võib mõnes linnajaos oodata lombi taga väga populaarseks saanud garaažimüüki.

Ega täikad, kirbu- ja suurpuhastusturud tähenda, et kõik suures ulatuses teenida või väga kokku hoida soovivad, tululikku äri saab teha teisiti, aga kui mõni vana ja kena asi uue kodu leiab, jätab see hea tunde nii müüjale kui ostjale. Pärnu kui täikapealinn selle sõna kõige paremas mõttes? Miks mitte, ammu olnuks aeg.