Ikka on nii, et positiivsed uudised kipuvad kiiresti ununema ja neist räägitakse vähem. Kuigi vaid natuke rohkem kui kuu tagasi tõusid pensionid, mille tulemusena lisandub keskmist vanaduspensioni saava inimese rahakotti umbes 160 euro aastas, on see sõnum juba ununema hakanud. Nii pensionitõus kui muud positiivsed sammud aga aitavad otseselt parandada inimeste elujärge.
Elus hakkama saamisega on eelkõige eakatel seotud näiteks ravimid ja nende hind. Väga lihtsal põhjusel.
Statistika näitab, et eakad kulutavad ravimitele väga suure osa oma igakuisest sissetulekust. Seetõttu oleme näinud suurt vaeva, et ravimid muutuksid inimestele odavamaks.
Peale eri kampaaniate, digiretsepti ja ravimitootjatega läbirääkimiste tegi valitsus hiljuti riigikogule seadusemuudatuste ettepaneku, millega kaotatakse 12.79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50protsendise soodustusega ravimite puhul. Sellised soodusravimid moodustavad aga retseptidest ligi poole.
Praeguste arvutuste kohaselt väheneb inimeste omaosalus 50protsendise soodustusega ravimite ostmisel keskmiselt 22 protsendi võrra retsepti kohta. Näiteks eakatele, kes insuldi vältimiseks peavad võtma olulise kõrvaltoime või ebaefektiivsuse tõttu dabigatraani, alaneb kahe kuu ravimite hind 342.40 eurolt 179.80 euroni ehk ligi poole võrra.
Vahe on märkimisväärne ja võit inimesele suur. Muudatuste oluline lisaväärtus seisneb veel selles, et ravimisoodustus ei ole enam seotud retseptide arvuga. See võimaldab kirjutada ühele retseptile korraga rohkem ravimit ja näiteks suuremaid pakendeid, mis omakorda vähendab retseptide väljakirjutamise ja arstivisiite, kus varem käidi vaid retseptide pärast.
Eelnõuga tehtav teine tähtis muudatus puudutab eriarsti vastuvõtu järjekordade lühendamist. Vajadusele seda teha on tähelepanu juhtinud riigikontroll ja koostöös perearstidega on ette valmistatud ettepanekud, mille kohaselt krooniliste haigustega patsientide tavapärane jälgimine saab perearstide igapäevase töö osaks.
See aitab märkimisväärselt vähendada eriarstide poole pöördumisi tervisehädadega, mis sisult kuuluvad perearsti töövaldkonda, ja korrastab tervishoiusüsteemi, mis omakorda tähendabki, et eriarstide vastuvõtuaegu peaks juurde tulema ja järjekorrad tasapisi lühenema hakkama.
Jääb vaid loota, et riigikogu need ettepanekud kiiresti vastu võtab, et positiivsed muutused inimesteni reaalsuses ruttu kohale jõuaksid.