Rahvusvahelisse lauluvõistlusesse “Eurovisioon” võib suhtuda positiivselt või negatiivselt ja kõnelda sellestki, et kunagisest algideest on väga kaugele mindud, kuid väike Eesti saab tänu sellele ometi üpris palju tänuväärt tähelepanu.
Juhtkiri: Eesti keel miljonite inimeste kõrvades
Neljapäeval, kui Ott Lepland lauluga “Kuula” end tänasesse finaali laulis, võisid nii “Eurovisiooni” vastased kui pooldajad rahulikumalt hingata, sest õigupoolest, hoolimata finaalkontserdi tulemusest, on meie esinduse ülesanne täidetud.
Nii poolfinaalis kui finaalis kõlav “Kuula” Aapo Ilvese sõnadele viib eesti keele miljonite televaatajate kõrvadesse.
Tuleb Leplandi Bakuusse lennutanud Eesti televaatajaid ainult kiita selle eest, et nende hääled just maakeelse pala maailma otsustasid saata. Parem ajada oma asja omas keeles, selmet muusse säravasse ingliskeelsesse popestraadi kümnete ülejäänud esinejate seas eristamatuna ära uppuda.
Leplandki on toonitanud: ”Eesti keel on ääretult ilus keel ja seda enam, et meid on jube vähe, tuleks eesti keelt igal pool propageerida.” Pala lüürika loonud mitmekülgne ja andekas kirjamees Ilves on sama meelt. Ta ütles Postimehele, et “Kuula” ongi tehtud keele ilu peale ja kui mitte-eestlasele see mõjubki kui täiesti arusaamatu esperanto, peaks ilu kohale jõudma. Eesti keele ja kultuuri saadikuna on “Kuula” seega igati omal kohal ja kiitust väärt.
Täna tasub Ott Leplandile ja ülejäänud esindusele kindlasti pöialt hoida, aga et oma riigi laulule hääli anda ei saa, paneb Pärnu Postimees ette toetada äärmiselt sümpaatset supergruppi Buranovskije Babuški. Jah, esindatakse küll Venemaad, aga need armsad memmed kuuluvad ometi meie sugulasrahva udmurtide sekka ja ehk aitab nende edu juhtida tähelepanu sellele, mis elu ugrimugrilased Eesti idanaabri maadel elavad.