Meelitage lepatriinud oma aeda

Mida rohkem aias lepatriinusid on, seda enam nad jõuavad lehetäisid ära süüa. Foto: Ants Liigus

Olgu tegu ilu- või tarbeaiaga, ikka vajavad taimed toitu ja kaitset kahjurite eest. Poed pakuvad selleks puhuks sobivaid kotte ja pudelikesi, aga kui keemiat oma aeda ei taha, leiab abi aiast endast.

Veel parem: taimede väetamiseks ja kaitsmiseks sobivad samad vahendid. Üks ütlemata hea abiline nendeks kaheks tööks on kõrvenõges. “Kui ta on inimestele nii kasulik, siis miks peaks taimede puhul teisiti olema? Kõrvenõgeses on kõik vajalikud ained olemas,” rääkis Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse aianduse kutseõpetaja Erna Gross.

Taimede kaitseks ja väetamiseks ei lähe tarvis muud kui ämbrit ja vett. “Mina panen pange nõgeseid täis, surun kinni ja valan vee peale,” jutustas Gross. “24 tunni pärast võin seda lahust kasutada lehetäide või muude kahjustajate tõrjeks ja nädala pärast sama veega kasta taimi, see on siis väetise eest.”

Pole vahet, kas teha nõgeseleotist plast- või metallämbris, samuti sellel, kas lasta sel seista varjus või päikese käes. Pärast kurnamist läheb nõges kompostihunnikusse.

Kel aia ligidal nõgeseid kasvab, tasuks sellest võimalusest kinni haarata sellegi pärast, et kõrvenõges on väga paljude kahjurputukate kasvataja-koguja taim. Mida vähem on aias kõrvenõgest, seda vähem kahjureid.

Lepatriinu pesa

Kui kahjureid aias palju, tasub mõelda, mis neid sinna meelitab. Lehetäide leviku põhjus võib peituda kastmises. Kui kasta taimi harva, on taime ülemised lehed magusamad, sest neis leidub rohkesti suhkrut ja lehetäid kogunevad sinna. “Kui ma kastan oma aeda, on suhkrusisaldus väiksem ja lehetäisid tuleb vähem,” sõnas Gross.

Veel tuleb teada, et lehetäisid kasvatavad sipelgad, aga hävitavad lepatriinud.

Nii tasub lepatriinude aeda meelitamiseks neile sobivad pesakohad luua. “Võtke lillepott, pange sinna põhku või kuivanud heina ja asetage sobivasse kohta,” juhendas Gross. “Kui lepatriinu sinna pesa ei tee, siis tõenäoliselt teeb kiilassilm, kes samuti lehetäisid hävitab.”

Mere äärest annab korjata kõrkjaid. Need tuleks punti siduda ja panna puu alla või riputada võrasse ja jällegi saab kiilassilmale sobiva kodu.

Seebiga täide vastu

Kui aga täid platsis ja lepatriinusid oodata aega pole, võib võtta tavalist majapidamisseepi, lahustada see vees ja lahusega puid-põõsaid pritsida. “Kui on, lisage sorts piiritust,” soovitas Gross. Loomulikult sobib pritsimiseks roheline seepki.

Seebilahus ei pea olema kange, peaasi, et see nakkuks taimega, ja lehed tuleb väga korralikult üle uhada. Kuna tegu pole kange mürgiga, on alguses vaja taimi pritsida nädalas paar korda. Kui täisid vähe, saab kahjuritega lehed niisama ära korjata ja visata lõkkesse või soolvee sisse, mitte mingil juhul komposti.

Puude külge või kasvuhoonesse võib panna kollaseid liimipabereid, mille külge kahjurputukad kleepuvad. “Võtke kollane kauss, pange seebilahus sisse, asetage taimede vahele ja putukad lähevad sinna,” õpetas Gross. “Räägitakse, et kasvuhoonekarilastest saab lahti, kui panna vana kollane kampsun kasvuhoonesse ja see nädala pärast ära põletada. Kollane värv tõmbab putukaid ligi.”

Tahate lehetäidest lahti saada, peate sipelgad aiast eemale peletama, sest sipelgad käivad lehetäisid lüpsmas ja kaitsevad neid vaenlaste eest. “Kuna mulle ei meeldi putukate kallale mürkidega minna, olen kaevanud sipelgapesa nii sügavalt kui vähegi võimalik maast välja ja viinud sinna, kuhu see minu arvates sobib,” rääkis Gross.

Kaitseks lehetäide eest on kasulik kasvatada taimede vahel lavendlit, eriti rooside, kurkide ja tomatite kõrval. “Olen pannud lavendli kevadel potti ja seda siis vastavalt vajadusele ümber tõstnud ning sügisel istutan lavendli tagasi peenrale. Pole pidanud nurisema, minul toimib see variant,” sõnas Gross. “Võib-olla sellegi pärast, et ma räägin lavendliga ja palun, et ta mu taimi lehetäide eest kaitseks.”

Kõik taimed, mida korjame enese tohterdamiseks, sobivad taimedelegi. Nii ei tasu ülejäänud ravimteed ära visata, vaid kasta sellega oma toataimi. Samuti võib kohvipaksu taimedele puistata. “Raske on nimetada taime, millele see ei sobi. Ainult suhkrut ja koort ei tohi puruga olla,” mainis Gross.

Praegu kõikjal lokkav võilill passib nii väetiseks kui kahjuritõrjeks. “Tohutu biomass, kohutavalt hea kompost,” kiitis aiandusõpetaja. “Võilill on väga võimas taim, seda tasub ise süüa ja avanemata õienuppe panna muude taimede alla väetiseks või komposti.”

Alanud on rabarberihooaeg ja kui varred koogi tarvis murda, siis lehtedest tasub lehetäide tõrjeks sobivat tõmmist teha. Selleks tuleb lehti pool tundi keeta, jahutada, lisada rohelist seepi ja siis pritsida.

Rääkides veel looduslikest väetistest, väärib kindlasti kiidusõnu kanakaka, mis sobib kõigile aiakultuuridele. Seda võib nii puistata mullale kui kastmisvees leotada. Kanakaka puhul peab arvestama, et see on väga võimas, aga paljud taimed ei talu üleväetamist ja jäävad kiratsema. Täpne väetamisnorm on tavaliselt pakendil kirjas, aga laias laastus tuleks võtta peotäis ruutmeetri kohta.

Seemneid külvates peaks toimima järgmiselt: teha sügavam vagu, raputada kanakaka sellesse, siis natuke mulda peale ja alles seejärel seeme külvata.

Rohige mõistlikult

Kes ei lähtu koduaias toimetades sellest “mida naabrid küll minust mõtlevad”, vaid taimede heaolust, ei vii üleskistud umbrohtu minema, vaid jätab vaovahele.

“Juurumbrohud tasub minema viia, aga üheaastased las jääda samasse kõdunema ja väetiseks,” soovitas Gross. “Kui võtame redised maast, jätame pealsed sinnasamasse kõdunema. Veel parem: suvel, kui kartulivarred suuremaks kasvanud, võib teiste köögiviljade pealsed ja umbrohud kartulivagude vahele visata: hoiab niiskust, vihmaussidel on tööd ja saab väetist.”

Niidetud heina võib panna herneste vahele, see hoiab seal niiskust ega lase umbrohul tulla. “Taimel ei ole vaja, et ta ümber must muld oleks, seda on inimestele vaja. Kui kultuurtaimel on kasvujõud sees, umbrohi teda ei lämmata,” rääkis Gross.

Lohutav on teada, et rohimisega ei tasu üle pingutada.

“Kui me ei lase aeda mitte ühtegi taime, mille peal putukatele tegelikult meeldib elada, polegi neil muud teha kui kultuurtaimede peale tulla,” selgitas aiandusõpetaja. “Me võtame putukate söögi ära, ütleme, et see on umbrohi. Aiaäärsed soovitatakse tegelikult jätta heinased või lillemuru alla, et putukatel oleks, kus elada.”

Kasulik on teha segapeenraid, kus kõrvuti on taimed, mis teise kahjureid tõrjuvad.

Nii võib kapsa vahele panna saialille või sibulat, porgandi vahele peiulille, kurgi juurde külvata tilli, maasika vahele sobib panna küüslauku ja kõrvitsa kõrvale uba.

Hea on muude taimede vahel kasvatada tüümiani ja majoraani, ka koirohi ja leeskputk hoiavad kahjulikud putukad eemal ja aias võiks olla üks viirpuu, mis meeldib kiilassilmale.

Kõrvenõges

Kõrvenõgese leotis sobib kahjurite tõrjeks ja köögiviljade väetamiseks.
Paljudele kahjurputukatele meeldib kõrvenõgese peal kasvada, seega tasub need üles kiskuda ja hoopis kasulikuks leotiseks teha.