Juhtkiri: Üks soomlane ja 2,9 pärnumaalast

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Pole vähimatki kahtlust, et inimeste väljaränne hoogustub, kui kodumaal pole hea elada. Sageli põhjustab võõrsilemineku majanduslik sund. Kala otsivat kohta, kus sügavam, inimene, kus parem.

Balti parunite rõhumise alt mindi 19. sajandil Venemaa avarustesse, kus viljakandvat maad oli külluses, ja eestlaste elujärg paranes silmanähtavalt. Venemaa langemise järel punavõimu küüsi opteerusid tuhanded eestlased ajaloolisele kodumaale, mis suutis neid kaitsta võõrvõimu vägivalla eest.

Esimene pettumuselaine saabus pärast peost-suhu-aastaid 1920ndate teisel poolel, mil eestlased suundusid arvukalt laia maailma õnne otsima. Osa leidiski ja jäi kodumaalt eemale, teised tulid peaaegu niisama targalt tagasi.

Okupatsiooniaastatel pääsesid vähesed inimesed töörahva paradiisist normaalsesse maailma. Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja tööjõu vaba liikumise põhimõte on pannud eestlased taas kodumaa tolmu jalgelt pühkima.

Pärnu Postimees ei oska öelda, kas Pärnumaa on teinud Soomega head vahetuskaupa, kui iga siia elama tulnud soomlase kohta oleme loovutanud 2,9 pärnumaalast Soomele. Küll võib arvata, et Soome naabrus on olnud Eestile õnn, sest hõimuvellede juures on kindlasti kultuuriliselt kergem kui näiteks kuskil Argentinas.

Miks aga lahkutakse heade mõtete linnast Tartust ja suvepealinnast Pärnust? Kui 400–500inimeseline miinus lähiaastateks püsima jääb, pole see kummalegi linnale hea.

Sestap oleks hädavajalik teada midagi enamat pelgalt arvandmete kõrval. Mis on ärakolimise põhjused peale töö ja mida saaks kohalik omavalitsus teha selle heaks, et inimesed Pärnumaalt ei lahkuks?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles