Kevad ja soojad ilmad toovad üha rohkem inimesi rõdudele ja terrassidele aega veetma. Rõdul askeldades on aga oluline järgida maja sisekorraeeskirja ning seadustes sätestatut, et vältida konflikte kaaselanikega.
Maiko Kalvet: Rõdu on grillimiseks ja botaanikaaiaks vale koht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel algab kaua oodatud grillihooaeg. Paljude arvates on grillimine ohutu tegevus, mida aiariba puudumisel võib edukalt kortermaja rõdul harrastada. Peale selle, et grillimise käigus eralduv suitsupilv on naabritele ebameeldiv, on tuleohutusnõuete tõttu see tegevus rõdul selgelt ebaseaduslik.
Omanik vastutab tuleohutuse eest
Päästeseaduse kohaselt peab ehitise või territooriumi omanik vastutama oma valdustes muu hulgas tuleohutuse eest. Sellegipoolest saab päästeameti andmeil igal aastal grillimise tõttu alguse paarkümmend tulekahju. Tuleb nentida, et lahtise tule kasutamine nii hoones kui rõdul on igal juhul tuleohtlik ja ohufaktor on tuulgi, mis võib sädemeid kanda nii enda korterisse kui naabrite elamisse.
Praktikas on siiski paljud kortermajaelanikud veendunud, et grillimine on ohutu, ja väidavad sündmuskohale jõudnud päästetöötajatele või korrakaitsjatele, et sellisel moel rõdul toiduvalmistamine on lubatud.
Rõdul grillimine pole lubatud
Tegelikult on siseministri määrusega sätestatud, et tahkekütusel või küttegaasil töötava grilliseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet. Seejuures on määruse järgi grilliseadme ohutu kaugus hoonest vähemalt viis meetrit, kui tegemist on tahkekütusel töötava seadmega, milles hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga.
Kui grillimisel kasutatakse varem valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, tuleb tahkekütusel töötav grilliseade paigutada hoonest vähemalt kahe meetri kaugusele.
Kuna rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rahaline karistus füüsilisele isikule olla kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.
Kindlasti tuleb peale eeltoodud määruse järgida maja sisekorraeeskirja, sest sageli on grillimisega seonduv lahti kirjutatud elamu heakorrareeglites. Viimasena mainitute rikkumise eest ei pruugi küll trahvi saada, kuid kannatavad heanaaberlikud suhted. Näiteks võib grillimisel tekkiv suits kaaselanikke häirida, mistõttu on kortermaja või ridaelamu rõdul grillijal oht kokku puutuda politsei või päästetöötajatega, kelle naabrid on ohutuse mõttes välja kutsunud.
Rõdutaimed võivad tekitada pahandust
Peale rõdul grillimise võib majaelanikke häirida suuremat sorti lilleaed, mis vägisi kipub naabrite rõdule laienema. Heanaaberlike suhete hoidmiseks tuleb efektseid ja privaatsust suurendavaid ronitaimi reeglipäraselt tagasi lõigata. Sageli vohab korrusmajade seintel väänkasvude vaip, mis on küll kaunis vaadata, kuid kahjustab fassaadi. Kiiresti kasvav metsviinapuu kinnitub kõvasti seina külge ja murendab hoonet katvat krohvi.
Kindlasti häirivad alumisi naabreid pottidest läbi nirisev lillekastmisvesi või allakukkuvad lehed. Otstarbekam on kinnitada potid piirde sissepoole ja puhastada regulaarselt põrandat. Ohuks on kõvem tuulgi, mis võib endaga kaasa haarata nii mõnegi lille, taime või lillekasti. Seda tasub kindlasti ennetada ja suurema tuulega ohtlikud asjad rõdult ära korjata, sest tekkinud kahju eest vastutab rõdul olnud esemete omanik.