Juhtkiri: 100 baari

Pärnu Postimees. Foto: PP

Eeloleval suvel lisandub suvepealinna päris mitu kohvikut-söögikohta, mis annab aluse kaevata ajaloost välja Pärnu kunagine hüüdnimi – 100 baari linn. Uksed teevad suve hakul lahti naturaalse jäätisega peibutav kafeteeria Mama Toni’s Gelato, lastekohvik Kuumoon, Si-Si laieneb Supelusest Akadeemia tänavale, Lastepargis hakkab kohvi ja kultuuri pakkuma Nullpunkt, taassündi ootab raekoja kohvik ja noored ettevõtlikud tegijad puhuvad elu sisse suveklubile Buss. Seegi loetelu ei pruugi olla lõplik.

Seega, kui juba eelmine suvi päris mitu söömise-joomise-ajaveetmise kohta Pärnusse juurde tõi, pole erand seegi aasta. Järjest enam, on meeldiv täheldada, rakendavad kohvikute-baaride käivitajad fantaasiat ja julgeid ideid, mis näitab, et loominguline ettevõtlusvaim elab Pärnus edasi.

Pahatihti kipub mõnelgi suvisel teenindajal ununema kohaliku kunde väärtustamine. Paraku kostab pea igal suvehooajal nördinud pärnakate hääli, et teatud toidukoht suhtub kohalikesse hoopis teistmoodi, ja mitte positiivses mõttes, kui paksu rahakotiga turistidesse. Pärnu Postimees loodab, et selliseid teateid eelolev suvi ei too.

Samuti loodame, et nii uued kui vanad pubid, baarid ja kohvikud mõtlevad veidi kaugemale ette kui vaid sellele, kuidas paari–kolme suvekuuga võimalikult kõrgete hindadega võimalikult palju ja kiiresti tulu teenida.

Tartu kirjanik Mart Kivastik pidi juba kevadel Pärnut väisates nentima, et siinsed hinnad ületavad Taaralinna omi mäekõrguselt. “Pärnu päev tuli Tartuga võrreldes korrutada kahega ja lisada kõrvetised, mis tekivad kohe, kui jood muidu odavat veini Pärnu hindadega,” meenutas ta hiljem.

Hindade lakkelöömise asemel annab mõistlik hinnakujundus pikema aja vältel isegi rohkem tulu, sest tee ahne kaupmehe juurde hakkab varem või hiljem rohtuma.