Rahvaloenduse esmastel andmetel on Eestis 1 294 236 püsielanikku, kellest eestlasena määratles end 889 770 ja venelasena 321 198 inimest.
Juhtkiri: Meid on alla 1,3 miljoni elaniku
1. juuni 2012, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlasi on rahvastikust 68,7 protsenti, venelasi 24,8, muust rahvusest 4,9 ja 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata. Üldine rahvaarv peaks kujunema mõnevõrra suuremaks nende arvelt, keda üle lugeda ei õnnestunud.
Võrreldes eelmise, 2000. aasta rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra. Pärnumaal elab 82 584 inimest, nende arv kahanes 9,46 protsenti.
Neist arvudest piisab põgusaks analüüsiks, aga üht võib kindlalt öelda: rahvaloenduse tulemus osutus prognoosidest optimistlikumaks.
Pärnu Postimehe arvates võisid prognoose pessimismi suunas kallutada varem toimunud loendused Leedus ja Lätis. Samuti mitmesugused libaeksperdid, kes aegsasti kuulutasid suuri inimkaotusi.
Leedus elas mullu mais avalikustatud rahvaloenduse tulemuste järgi 3,05 miljonit inimest. Riigi rahvaarv kahanes kümne aastaga ligemale poole miljoni võrra.
Lätis elas 2,06 miljonit inimest ja seal oli kahanemine 309 000 inimese jagu. Võrreldes Leedu rahvastiku vähenemisega 14, Lätis 13 protsendi võrra, on Eesti kaotus vaid 5,5 protsenti.
Kuigi Pärnu on Tartu järel teine linn, kus linnaelanike arv on üle 400 võrra vähenenud, on Pärnumaa tervikuna kaotanud märksa vähem inimesi kui ülejäänud maakonnad.
Euroopa üldine demograafiline olukord on põhijoontes samasugune: rahvastik vananeb ja kahaneb. Eesti puhul peab kahjuks tõdema: argielus ei ole näha, et riik toetaks lastetegu ja nende inimeseks kasvatamist heldekäeliselt.