Pärnumaalasi oodatakse punaseid tammesid kaardistama

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punane tamme lehed.
Punane tamme lehed. Foto: Ülo Müürissepp

End vabakutseliseks nimetav bioloogiharidusega Marek Vahula ootab pärnumaalaste abi Eestimaal kasvavate punaste tammede kaardistamisel ja nendest fotoraamatu väljaandmisel.

„Eesmärk on kõik Eestimaa punased tammed kaardistada, seda nende asukohtade järgi. Kuna punane tamm on väga fotogeenne puu, on mõttes kõik meie punased tammed pildistada ja parimatest piltidest anda välja ilus pildiraamat, seda sama nimega kui projektki - „Punase tamme otsijad”,“ selgitas Vahula.

Et Vahula lapsepõlvemaadel Neeruti mõisa juures on Eesti suurim punase tamme puistu, tekkis tal seitse aastat tagasi mõte uurida, kus ja kui palju veel Eestimaal punaseid tammesid on.

Vahula jutu järgi on vastukaja olnud elav ja ettevõtmine populaarne ning viie aasta peale on ta saanud ligi 270 punase tamme teadet.

Raamatu jaoks on lubanud tammi pildistama tulla kolm persooni: viljandlanna Katri Smitt, pärnakas Mark Soosaar ja pealinlane Vladimir Bogatkin.

Et ettevõtmine tuleks odavam ja raamatu piltide kvaliteet parem, võiks pildistajaid olla rohkem.

„Teen üleskutse anda projekti idee autorile teateid meie punastest tammedest ka Pärnus ja Pärnumaal. Vaja on eelkõige iga punase tamme asukoha täpset kirjeldust, et potentsiaalne pildistaja selle selgituse järgi looduses tamme üles leiaks,“ ütles Vahula.

Projekti eestvedaja palub appi ka punaseid tammesid pildistama. Kel huvi ja aega Eesti punaseid tammesid otsida ja pildistada, võiks endast märku e-postiga marek53@hot.ee või telefonil 322 0662.

Peale punaste tammede piltide võiks raamatusse kuuluda veel populaarteaduslik jutt, kust ja kuidas punased tammed meie maale tulnud on, kus on nende päris kodumaa ja muud põnevat selle võõrpuuliigi kohta. Võõrtammedest tunnebki punane tamm end meil kõige paremini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles