/nginx/o/2012/06/04/1147044t1h216e.jpg)
Tänasega on Pärnu Postimees (Postimees) juba 155 aastat kuulutanud kõike, mis sünnib ilma sees. Papa Jannseni lootus, et hästi kauaks sõbraks ”jäme”, on seega täide läinud.
155aastane Postimees, tema lisad ning Pärnu
5. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugesin läbi ühe teise Eestis ilmuva päevalehe ja seepärast ei imesta, miks on Postimehel nii palju lugejaid. Palava juubeliõnnitluse järel toimetusele teeks juttu mõnest Postimehe lisast.
Praeguse Postimehe Arteri ja AK kauged eellased olid ”Paganate ö ja koit” (1861–1865) ning ”Lõbus juttustaja armsaks aeawiiteks” (1865–1866).
Jaan Tõnisson, kes Postimehe toimetamise ja väljaandmise 1. detsembril 1896 oma kätte sai, taipas peagi, et lehele lugejate kasvatamine on toimetaja asi, ja pani 1900. aastal käima Eesti esimese lasteajakirja Lasteleht.
Lasteleht ilmus 1940. aastani, vaatamata sellele, et tema kõrvale tekkisid naisteajakirjade Eesti Naine, Taluperenaine, Ajakiri Kõigile analoogilised lisad ja võrratult sisukamad ajakirjad, nagu Laste Rõõm. Osa ajakirja tiraažist levis Postimehe kaasandena.
Praegu uurid laupäeval AK veergudelt, mida arvab elust Mart Juur. Vanal ajal trükiti kõike seda, mida pealehes ei saadud või ei sobinud tsensori kartuses välja öelda, Postimehe lisalehes Sädemed, mis alustas ilmumist 1905. aastal. Kuni 1931. aastani ilmusid Sädemed vahel kuu-, siis nädalakirjana. 1932–1940 ilmusid Sädemed Postimehe lehekülgedel eraldi külje või väljalõigatava joonealusena.
Pilalehe juures kirjutasid ja joonistasid omaaegsed raskekahurväelased Karl August Hindrey, Otto Krusten, Romulus Tiitus. Kuigi Postimees ilmus Tartus, ei jäetud kahe silma vahele mujal Eestis toimuvat. Erand polnud Pärnugi, nagu seda Hindrey joonistused tõendavad.
Postimehe 50. aastapäevaks ilmus mälestusraamat, kus peale väljaande ajaloo on ära toodud lehele kaastööd teinud tähtsamate inimeste lühielulood ja näopildid.
Kui Pärnumaalt varastatud valdades (näiteks Abja) sündinud kõrvale jätta, saab pärnumaalasi kokku 22. Elisabeth Aspe, vendade Jürgensteinide, Mihkel Kampmaa, Mats Mõtslase, Lilli Suburgi kõrval leidub ajatolmuga kaetud nimesidki.