Käimas on lasteaia- ja koolipeod ning saalides sähvivad kümned kaamerad. Mõni uhke lapsevanem tahab oma võsukese esinemise kogu maailmale imetlemiseks internetti panna, teisele ei meeldi selline avalikustamine põrmugi.
Peopiltide näitamisega tasub ettevaatlik olla
7. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida ütleb seadus lastepidude salvestamise ja filmi levitamise kohta ning mida teha, kui ühte vanemat häirib, kui teine tema lapsega pilti-filmi internetis levitab, aitas selgitada andmekaitseinspektsiooni nõunik Stiina Liivrand.
Nii lasteaia kui kooli lõpupidu võib pidada avalikuks ürituseks ning seal toimuvat pildistamast ja filmimast keelata ei saa, ega keegi seda soovikski.
“Niikaua, kui pildistatakse ja filmitakse isiklikuks või perekondlikuks otstarbeks, ei ole tegu isikuandmete töötlemisega ja kelleltki selleks nõusolekut küsima ei pea. Seda niikaua, kui salvestatut ei avalikustata kuskil, sest siis ei ole enam tegemist vaid isikliku otstarbega,” rääkis Liivrand.
Vaata, kes pildil
Kui keegi lapsevanemaist otsustab jäädvustatu avalikustada näiteks videokeskkonnas youtube.com või Facebook.com ja pildil on peale enda lapse võõraidki, tuleb võtta teiselt lapsevanemalt avaldamiseks nõusolek.
Seega, kui laete oma laste peopildid internetti, vaadake, et võõraid lapsi peal ei oleks. Et see on pea võimatu, vaevuge teistele vanematele oma soovist märku andmiseks helistama või meili saatma.
“Seda seepärast, et lapsevanemal peab olema kontroll tema lapse andmete töötlemise üle,” selgitas Liivrand. “Kui keegi avastab hiljem näiteks internetist oma lapse kohta käivad andmed, on tal õigus nõuda nende andmete mahavõtmist, olgu see siis lapse nimi, pilt või video.”
Aeg-ajalt tuleb ette, et sündmust filmitaksegi avalikkuse ette viimiseks, näiteks teleuudiste või mõne dokumentaalfilmi tarbeks.
“Avalikus kohas toimuva heli- ja pildimaterjali jäädvustamise puhul, kui seda tehakse avalikustamise eesmärgil, ei ole vaja inimese ja alaealise puhul tema lapsevanema või esindaja nõusolekut,” rääkis Liivrand. “Kuid seda nõusolekut peab asendama olukord, kus jäädvustamise faktist on võimalik üheselt aru saada ja inimesel peab olema võimalus sellist jäädvustamist soovi korral vältida.”
Ehk näiteks, kui kooli lõpuaktusel on näha televisioonitöötajaid kaameratega, on selge, et nende eesmärk on filmitu avaldamine ja neil ei ole kohustust igalt ruumis viibijalt nõusolekut võtta. Teine lugu, kui pildistamine ja filmimine toimub näiliselt eraotstarbeliselt, siis pole avaldamist otseselt põhjust eeldada ja tuleb luba küsida.
Rannas pildistamine
Suvepealinnas on aeg-ajalt probleemiks rannas pildistamine ja filmimine. Kes meist poleks päevitades end häirituna tundnud, kui kõrvalseltskonnas keegi fotoaparaadiga agarasti klõpsib, ja mõelnud: kas võõras ikka võib minust pilti teha ja siis selle oma Facebooki lehele üles panna?
Põhimõtteliselt on lugu sama: omaks tarbeks võib avalikus kohas filmida, aga kui kavatsetakse seda avalikustada, on tegu isikuandmete töötlemisega ja peab nõusolekut küsima.
Ka telekanal või ajalehe fotograaf võib rannas filmida-pildistada, kuid peab seda tegema avalikult, et inimesed saaksid aru, mis toimub, ja need, kes ei taha pildile jääda, võiksid eemalduda.
Rääkides veel uudistesse sattumisest, siis ajakirjanduse õigus avaldada meedias isikuandmeid inimese nõusolekuta sõltub sellest, kas teema suhtes on ühiskonnas ülekaalukas avalik huvi ja kas avaldamise vorm on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
Ajakirjaniku ülesanne on kaaluda: kui teema vastu on ülekaalukas avalik huvi, mitte vaid uudishimu, siis kas selle inimese näitamine on tingimata vajalik, selgitas Liivrand.
Mida aga peaks tegema inimene, kes ei taha ekraanile jõuda? “Kuna avalikus kohas tuleb filmida selliselt, et see on kõigile arusaadav, ja võimaldada inimesel pildile sattumist vältida, tasubki kaamera vaateväljast filmimise hetkeks eemalduda,” soovitas Liivrand.
Veel tasub teada, et selliste avalike ürituste puhul, nagu näiteks mõni rahvaspordiüritus või laulupeo rongkäik, kus avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada, pildile jäänute teavitamise kohustus ei kehti.
Kui mõnda probleemi ise lahendada ei oska, võib nõu küsimiseks tööpäeviti helistada andmekaitseinspektsiooni nõustamistelefonil 627 4144.