Kui pankurid oma hoole alla usaldatud veeringuid edasi-tagasi veeretavad, kipub osa neist veeretajate näppude külge jääma. Seepärast olid pangad varmad laienema sinna, kus vähegi oli kuulda rahakõlinat.
Eesti pankade filiaalid Pärnus
8. juuni 2012, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus rahakest siiski liikus, muidu poleks siia Pärnu oma pankade kõrvale ülejäänud linnade pankade filiaale/osakond asutatud.
AS Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank
Reas Eesti linnades, kaasa arvatud Pärnus, tegutsesid juba tsaariajal Riia Kaubanduse Panga osakonnad. Nende baasil moodustati 1919. aastal AS Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank, mis registreeriti 29. aprillil. Panga nõukogu kubises direktoritest: Martin Luther (samanimeline vabrik), W. Horst (Balti päästeselts), E. parun Rosen (Tallinna piiritusevabrik), G. Sommer (Kohila paberivabrik), E. von Wistinghausen (Kreenholmi manufaktuur).
1921. aastal hakkas pank oma haaret laiendama ja avama uuesti osakondi linnades: peale Pärnu Petseris, Valgas, Viljandis, Rakveres, Narvas, Haapsalus, Tartus. 1921. aasta 15. juulil võeti üle Moskva Tööstuspanga Pärnu osakond.
Algul oli pank edukas. 1922 liikus selle kaudu üle 21 miljardi Eesti marga ja aktsionäridele suudeti maksta 15 protsenti dividende. Majanduskriisi ajal tuli käed üles tõsta ja 1. jaanuaril 1929 liituti AS Eesti Kommerts Pangaga.
Pärnus alustas selle panga osakond tegevust Pikal tänaval majas number 9, seejärel koliti Uttopärdi majja Rüütli 28, sealt endisesse Pihkva panga majja Rüütli 19 ja oma tegevus lõpetati Rüütli tänaval Pulleritsu majas number 36.
Osakonnas töötasid juhataja H. Rennit, raamatupidaja Hedvig Martinson ja kassapidaja G. Beck. Pole aimu, kui suur tegija see pank Pärnus oli.
AS Eesti Kommerts Pank
Osakonna järgmine omanik vahetas ukse peal ainult sildi ja jättis tööle senise personali. Uue nime all loodeti edasi töötada endise hoolega ja võita rahva poolehoidu. 1931. aasta 14. jaanuariks olid sellegi panga päevad loetud. Anton Teetsovi “targal” juhtimisel läks pank pankrotti ja sulgemisele. Aktsionärid kannatasid, hoiustajatele aja jooksul ja vähehaaval midagi kompenseeriti, nagu paistab minu tädimehe säilinud dokumentidest.
Pärnu osakond polnud kahjumiga töötanud ja oli ajanud oma rahaasju enam-vähem ettevaatlikult. Panga krahhi tõttu said Pärnus kannatada ligi 250 hoiustajat umbes 4,5 miljoni sendi eest.
16. märtsil 1931 suleti maksujõuetuks tunnistatud AS Eesti Kommerts Panga Pärnu osakonna uksed ja panga tegevuse lõpetamisega seotud asjaajamine viidi üle raamatupidaja H. Martinsoni korterisse Brackmanni (Ringi) 32. Osakonna likvideerimine lõppes 20. aprillil. Kahjukannatajad võisid nõudeid esitada 20. juulini 1931 Tallinna-Harju rahukogule.
AS Harju Pank
1817. aastal asutatud Hoeppner & Co pangakontori baasil loodud AS Harju Pank registreeriti 20. juunil 1919. Asutamise ajal oli pangal põhikapitali viis miljonit marka, mis 1922. aastaks oli suurenenud kümme korda.
Panga nõukokku kuulusid J. Laidoner, E. Hoeppner, A. Wirkhaus, V. Lender, J. Rumberg, A. Janson, W. Pinkovsky ja G. Linkvist. Kaks viimasena nimetatut olid nõukogude autorite terminoloogia järgi rahvusvahelised aferistid.
Panka juhtisid M. Jaakson, A. Gnadeberg ja K. Mauritz. Suur osalus oli selles pangas K. Pätsil, G. Vestelil ja teistel poliitikutel.
Osa Vene kullast, mida Kalevipoeg Tallinnast Rootsi vedas, liikus peale K. Scheeli ja Eesti Panga Harju Panga kaudu. Seetõttu tegutses pank algul edukalt ja suutis 1921. aastal maksta 21 protsenti dividende, 1922. aastal veel 16 protsenti.
Eesti Pangast saadi 185 miljonit marka laenu, mis laenati välja selleks puhuks loodud kahtlastele ettevõtetele, nagu Kosmos, Lennuk, Atlanta. Veel üks karuteene aktsionäridele oli see, et omadele müüdi välisvaluutat turuhinnast kuni kümme korda odavamalt. Kahtlased firmad läksid pankrotti ja jätsid laenud tagasi maksmata.
Tallinna-Harju rahukogu otsusega 8. mail 1925 kuulutati välja Harju Panga maksejõuetus. Aktsionärid jäid pika ninaga, hoiustajatele tasapisi midagi tilkus: 1926. aastal 35 protsenti, 1927. ja 1928. aastal mõlemal kümme ja 1929. aastal veel kaheksa protsenti.
Harju Panga fiasko kahjustas tugevasti suurosanike Pätsi ja Laidoneri mainet ja oli tugev trumpkaart vabadussõjalaste käes ning nood kasutasid seda edukalt. Samal teemal ilkusid Pätsi-Laidoneri kallal hiljem nõukogude ajaloolased.
Harju Panga Pärnu osakond loodi 1921 ja tegutses kuni sulgemiseni Rüütli 19 kunagises Pihkva panga majas (vana kohtumaja).
AS Tartu Pank
Tartu Pank oli pika ajalooga rahaasutus, mille põhikiri kinnitati 1868.
Panga asutasid Tartu linn, käsitööliste Püha Antoniuse ja kaupmeeste Püha Maria gild.
Pank oli Eestimaal esimene suurem kaubandus-tööstuspank. Põhikapitali suurus oli reklaami uskudes 600 000 krooni.
Aastate jooksul oli pangal osakondi paljudes Eesti linnades ja alevites. Isegi Vändras 1924–1930. 1922. aastal asutatud Tallinna osakonnast sai 1929 hoopis peapank.
Pärnusse asutati Tartu Panga osakond 1925. aastal ja pesa tehti Pulleritsu majja Rüütli 36. Osakonna juures asus Eesti Kinnituse (kindlustuse) AS Polarise agentuur.
1933. aastal otsustati majandusministri soovitusel pankadevahelise võistlemise vältimiseks Tartu Panga Pärnu osakond likvideerida.
Võitis Tallinna Krediit Pank, mis 1931. aastal neelas alla põhja lastud AS Pärnu Panga ja muutis oma osakonnaks.
Tartu Panga osakond kaotati ühe päevaga: pühapäeval, 26. märtsil. Pärnu osakonna klientidel võimaldati teha pangaoperatsioone Krediitpanga Pärnu osakonnas juba esmaspäevast alates.
Tartu Panga osakonna uksed olid küll avatud, aga pangaoperatsioone enam ei tehtud. Üleöö toimunud muutustest jahmunud tellerid pidid klientidele olukorda selgitama ja neid rahustama.
Ootamatult tööta jäänud pangaametnikud lubati võimalusel viia üle peapanka Tallinnasse.
Panga lõplik likvideerimine võttis rohkem aega. Viimast korda müüdi sisseseadet 21. juunil 1933 ja samal ajal pakuti neid ruume rendile juba järgmisele omanikule.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vähemalt sõjaeelse iseseisvuse ajal pärnakad võõraste linnade vurlesid ei usaldanud ja nende hoolde oma raha ei andnud. Erand oli Krediitpank, mis päris Pärnu Panga kliendid.