Garri Suuk: Kaevetööd tekitavad ebameeldivusi, kuid need tuleb ära kannatada

Foto: Urmas Luik

Tänavu 40aastaseks saava veefirma AS Pärnu Vesi ülesanne on kvaliteetse joogivee tarbijateni toomine ja reovete vastuvõtt ja puhastamine, kinnitas ettevõte juhatuse esimees Garri Suuk.

Selle nimel jätkuvad praegugi investeeringud, tõstmaks veevärgi töökindlust, et ei juhtuks keskkonnareostust ega veekatkestusi.

Keskkonnakaitse nimel on Pärnus suletud peaaegu kõik varasemad väljalaskeavad, kust reovesi jooksis koos sademeveega ojadesse, jõgedesse ja merre.

Nüüdseks on jäänud ainult kaks sellist suuet, needki suletakse Liiva-Vingi tänava piirkonnas tehtavate toruehitustööde käigus.

Pärnu linnas on 60 reoveepumplat, mis transpordivad reovett Mõrra veepuhastusjaama Vana-Pärnusse. Peale Pärnu oopereerib Pärnu Vesi Paikuse ja Audru valla piirkonnas, kus on samamoodi kokku 60 reoveepumplat, mida tuleb ööpäev ringi valvata, et kohe likvideerida avariid, kui neid peaks ette tulema. Koos veepuhastusjaamaga töötab Pärnu Vees 94 inimest. Tosin aastat tagasi oli Pärnu Vees tööl 285 meest ja naist.

Garri Suuk, kunagi oli Pärnu linn regiooni üks suuremaid looduse reostajaid, aastatega on olukord märgatavalt paranenud, kuid just viimasel ajal on taas hakatud rääkima kolibakteritest Vana-Pärnu rannas ja nende esinemist veekogus seostatakse sealse veepuhastusjaamaga. Missugune on olukord seal teie hinnangul?

Kolibakteriproovid Vana-Pärnu supluskohast näitavad sealse vee kvaliteedi väga suuri kõikumisi. Samal ajal pole kolibakterite kontsentratsiooni piirnorme viimastel aastatel kordagi ületatud. Aga seda, miks Vana-Pärnu rannas kolibakterinäidud niimoodi kõiguvad, peaks küsima asjatundjatelt.

Minu teada võetakse seal veeproove üsna pikkade vaheaegade tagant ja ainult mõnest kohast. Teha sellest järeldusi minu arvates ei saa, seire pole selleks piisav. Jälgida tuleks hoovusi, veesesisu Audru jões ja veepuhastusjaama väljalasketoru juures, mis asub kolme kilomeetri kaugusel mererannast ja kust lastakse merre puhastatud ja järelsetitatud reovesi.

Eelmisel aastal võtsime Audru jõest ise proove ja võrdlesime juulis kolibakterite näite, kuna nende esinemine proovides eeldati olevat kõrge.

Kui Vana-Pärnu rannas oli fekaalsete streptokokkide arv 81, üsna lähedal lubatud 100-le, siis Audru jõe suudmes oli see näit 125.

Mis puutub Mõrra jaama puhastusvõimesse, siis selle näitajad pole kunagi olnud lubatust kõrgemad. Seda ei saaks me endale lubadagi, sest muidu peaksime maksma kümnekordset saastemaksu.

Tegelikkuses on hoopis nii, et saastemaksu koefitsient on meile määratud 0,5 ja sellega oleme suutnud kokku hoida eelmisel aastal näiteks üle 20 000 euro.

Igas kvartalis võtab sõltumatu litsentseeritud firma merest, kuhu pumbatakse puhastatud reovesi, veeproove nii lahe ülakihist kui viie meetri sügavusest mereveest. Need näitajad on olnud kõik normikohased. Hindame proovides nii fosfori- kui lämmastikusisaldust, hõljumi tihedust ja muid nõutud asju.

Ise võtame reoveepuhastusjaama setititest proove iga nädal, neid uurib akrediteeritud labor. Andmed edastame tervisekaitseametile.

Räägime nüüd kaevamistest. Millal ükskord lõpeb Pärnus tänavate kaevamine ja uus torustik on valmis?

Kaevamised läksid kunagi lahti Raekülas ja Vana-Pärnus, kus vee- ja kanalisatsioonivõrku väga oodati. Kolm aastat on väldanud eurorahaga käivitatud projekt, mis peab veevärgi rajama Ülejõel, Räämal, kesklinnas ja mujal linnas. Pärnus ehitame vee- ja kanalisatsioonitorustikke veel kaks aastat. Tegu on viis aastat kestva projektiga, mis sai alguse 2009. aastal ja peab lõppema 2014.

Selle ajaga investeeritakse Pärnu veemajandusse 25 miljonit eurot, millest Pärnu Vee omafinantseering moodustab 7,74 miljonit eurot. Kokku rajatakse 163 kilomeetrit torustikke ja taastatakse 350 000 ruutmeetrit tänavakatet.

Paljud inimesed, kellel varem ei olnud võimalust liituda ühisveevärgiga, saavad nüüd seda teha. Kusjuures 2016. aastaks peame olema nii kaugel, et ühisveevärgiga liitumise võimalus luuakse kõigile Pärnu elanikele, näiteks Ehitajate tee taguses suvilate rajoonis.

Praegune projekt hõlmab ligikaudu 20 000 elanikuga ala, see tähendab, et enam-vähem poole pärnakate kodutänav kaevatakse toruehitustöö käigus üles ja töö lõppedes taastatakse. Ja meie eesmärk on torutööde lõppemise järel lahkuda tänavatelt nii, et ehitajaist jääksid maha varasemast parema kattega sõidu- ja kõnniteed.

Väljavahetatavad torustikud on ehitatud 1960.-1970. aastatel ja nende aeg on ümber.

Ühest küljest kasutame võimalust Euroopa Liidu raha toel rekonstrueerida vana veemajandus, teisalt oleme sunnitud seda tegema, sest veetorustike tehniline seis nõuab seda.

Muidugi tekitavad kaevetööd ebameeldivusi: ajutised liikluspiirangud, tolm ja müra, kuid need tuleb ära kannatada. Loomulikult võib meile ette heita, et oleks pidanud ühte või teist tegema paremini, sealjuures on Pärnu Postimeeski hoidnud meid värskena, et jälgiksime ja nõuaksime töö tellijatena ehitajatelt head tööd.

Kui vaatame pilti, mis pärast torustike paigaldamist meist maha jääb, siis ma usun küll, et üldjoontes võib ehitajatega rahule jääda.

Läheme korraks konkreetseks. Kuidas hindate Raekülas Merimetsa tänavat, kust torumehed on lahkunud?

Merimetsa tänava eest ei saa ma personaalset vastutust võtta, sest kui ma 2008. aastal siia tööle tulin, olid Merimetsa tänaval torutööd lõpukorral. Ja sellist siiruviirulist tänavakatet, mis seal on, me hiljem küll enam teha pole lasknud.

Kui torutöid on tehtud ühel pool tee telgjoont ja teisel pool mitte, siis Pärnu Vesi on paigutanud teetaastamisse pärast omavahendeid, et tee tervenisti ehitustöö järel korda teha.

Raekülas sai minu mäletamist mööda 2008. aasta suvel 14 tänavat täiesti uue katte. Jah, need olid Merimetsaga ristuvad tänavad. Merimetsa jäi tollal nii, nagu jäi, kuid tol ajal kehtisid veel teised nõudmised, mis on nüüd Pärnu linnavolikogu poolt Pärnu Veele torutööde tellijana esitatud.

Hiljem, kui Pärnu kaevetööde eeskirja on rangemaks muudetud, pole sellist asja enam saanud juhtuda.

Linnavolikogu liikmena tegite siis iseenda elu siin Pärnu Vees raskemaks.

Mis raskemaks, pigem ikka vastupidi. Millegi tegemise järel rahulolu tunda on ka midagi väärt.

Vahel on tähelepanu sellele, kuidas tänav taastatud, liiga suur ja tähelepanuta jääb asjaolu, et tegelikult ehitatakse tänava alla midagi nii tähtsat, nagu veemajandustorustikud. Tihti on ehitajatele suunatud pressing vankumatu ja aetakse taga liialt lühikesi tähtaegu.

Hea näide on Riia maantee, kus eelmisel aastal tähtaeg sundis ehitajaid kiirustama ja kus tänavu pidime laskma tänavakattes rea kohti uuesti freesida ja ümber teha, kuna aluskate ja pinnas on lubamatult vajunud.

Seda tehakse küll ehitajate kulul ja see töö on tagatisrahaga kindlustatud, aga see ei muuda fakti, et kiirustama sunnitult ei suudetud tagada teekatte taastamise kvaliteeti.

Oleks me vahel natukenegi kannatlikumad ja laseks torutööde järel tee-ehitajatel tegutseda vastavalt töö normidele, oleks tulem kohe palju parem.

Tallinna maantee oli samuti liikluseks ehitustöö ajal suletud, kuid seal oli tähtaeg pikem ja töötempo rahulikum. Ja kuigi see avati kella pealt lubatud kuupäevaks, kell oli 00.00, on tulemus parem kui Riia maanteel.

Või vaatame Jannseni tänava ehitust. Seal ehitatakse linnale ja lähivaldadele tähtsat kanalisatsiooni peasurve torustikku. Vana juba lekkis kolmel korral keskkonnaohtlikult. Liiklust otsustati seal mitte ümber suunata, mistõttu ehitajad töötavad kõrvuti intensiivse liiklusega, autorataste alt tõusev tolm matab hinge ja tööde tähtaega tuli pikendada. Lõppkokkuvõttes on seal tüli ja pahandust ja keegi pole õieti rahul. Nii et mõnikord on põhjus meie enda valikutes. Jätsime liikluse ümber suunamata ja neelame nüüd tolmu.

Me peame nende meeste tööd hindama, kes meil siin torustikke paigaldavad. Töötada pikki päevi, tihti lausa öötundidel sügavates kraavides on suhteliselt karm värk. Müts maha nende meeste ees!

Käesoleva nädala lõpuks, 10. juuniks peaks Jannseni tänaval teekatte taastamise tööd lõppenud olema. Sealjuures ei taastata ainult need kohad, kus kaevati, vaid Pärnu Vesi tuleb siin ligikaudu 5000 ruutmeetriga juurde, nii et tänav saab korda peaaegu kogu ulatuses.

Tallinna maantee sillalt tulev parempoolne sõidurada jääb seekord uue asfaldita, sest Suur-Jõekalda piirkonnas on osa tööd tegemata ja seal tuleb meil veel kaevata. Kui need tööd saavad tehtud, pannakse kõnealune sõiduridagi uue asfaldi alla.

Kaevamistest veel niipalju, et mitte alati pole mängus Pärnu Vesi, kui tänavaid kaevatakse. Näiteks Akadeemia tänaval kaevas hiljaaegu Fortum, sama on Lille ja Rohelisel tänaval, nimetada võib Uus-Sauga tänavatki, kuhu samuti läheb Fortum peale.

Olen märganud, et alati ei ole kaevetööde juures üleval silmatorkavaid silte, mis teataksid, mis firma seal töötab. Ja mõistagi arvatakse, et kui juba tänavate kaevamiseks on läinud, on Pärnu Vesi mängus ja et me kaevame jälle juba teab mitmendat korda ühte ja sedasama tänavat.

Neid juhtumeid on küll ja küll, kui meile helistatakse, et miks me oleme tänava jälle üles kaevanud. Aga kui tänavanime kuuleme, siis … sorry, seal on meie teada sidemehed töös.

Palju õnne firma sünnipäeva puhul ja räägime mõni sõna peojuttugi. Mis teil pidulikku plaanis on?

Intervjuu ilmumise ajaks on ilmselt mitu sündmust juba toimunud, nagu veekonverents. Laupäeval (täna, toim) pöörame tähelepanu peredele ja lastele. Meie veetöötlusjaamas on 13–16 lahtiste uste päev, kell 12 on lastele mõeldud joonistusvõistlusest kokkuvõtete tegemine Ranna puiestee mänguväljakul. Olete oodatud!

CV

* Sündinud 9. märtsil 1958 Raplas.

* Lõpetanud Rapla keskkooli ja Tallinna pedagoogilise instituudi. Erialalt kehakultuuripedagoog, põhiala korvpall.

* Pärnu linnavolikogu liige 1996. aastast.

* 2008. aastast AS Pärnu Vee juhatuse esimees.

* Abielus, kolm last.

AS Pärnu Vee ajaloost

AS Pärnu Vesi loeb end 1972. aastal Pärnus tegutsema hakanud veevarustuse ja kanalisatsiooni tootmisvalitsuse järglaseks.

Varem tegeles Pärnu veemajandusega linnavalitsuse kapitaalehitusosakond.

AS Pärnu Vesi munitsipaalettevõttena moodustati 1. detsembril 1994.

Firma kuulub jätkuvalt 100 protsenti Pärnu linnavalitsusele.

Allikas: AS Pärnu Vesi