Marina külas on iidsele Vango metsavahikohale kauni väljanägemise andnud pererahvas Õnne ja Jüri Vainukivi, kes omaalgatuslikult korraldavad esimese talupäeva, et väärtustada maaelu, ärgitada väiketootjaid, tutvustada piirkonda.
Vango pererahvas valmistub talupäevaks
12. juuni 2012, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Oleme seotud romantilise rannateega ja Kabli “Päikeseloojangu” festivali korraldajatega, nemad julgustasid projekte kirjutama, saime mõlemale eitava vastuse, kuid esinejad olid juba nõusse räägitud ja otsustasime selle ürituse kõige kiuste ikkagi korraldada,” mainib Vango perenaine heinakuu 13. päeva kogu pere ettevõtmisest.
Läbirääkimised piirkonna ettevõtjate, väiketootjate, külaseltside ja Saarde vallavalitsusega on andnud õhinapõhisele mõttele tuge.
Näiteks Häädemeeste Martad tulevad näputöödega, külaselts Iiris aitab õpitubadega, Vaike talu pakub kitsepiimatooteid, sepp vormib rauda.
Kilingi-Nõmme majandusühistu esimees, koduloohuviline Peep Kaljuste räägib Vangost kui juba 1642. aastal kirjalikes allikates mainitud metsavahikohast ja eestlaste ning piirkonna südasuvistest rahvakommetest.
Zooloog Aleksei Turovski viib huvilised retkele, lastega tegeleb koeratüdruk Lotte (Gerli Padar). Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusikud mängivad lugusid ja õpetavad esivanemate tantse. Avatud on taluturg ja huvilised saavad aimu, kuidas kala suitsutatakse, leiba küpsetatakse, koort võiks kokku lüüakse.
“Oma pere ja vabatahtlike abiga teeme talupäeva ettevalmistusi ja viime selle plaani lõpuni,” kinnitas Õnne Vainukivi.
Vango talu pälvis mullu ajakirja Pere & Kodu parima õueruumi preemia ja on tunnistatud 2008. aastal Pärnumaa üheks kaunimaks koduks. Maitseka haljastuse, veesilmade ja hajutatud hoonestusega maakoht meenutab vabaõhumuuseumi, mille Pärnust pärit pere on rajanud aastatepikkuse järjekindla tööga ja toetusi taotlemata.