Pärnakad lavastavad “Suveaarial” Mozartit

Andrus ja Kai Kallastu on Pärnus elavad muusikud, kes suvel teevad festivali “Suveaaria. Kunstide süntees” ja talvel veavad eest iganädalast kontserdisarja, mis sügisel kolib Pärnu uue kunsti muuseumist Eliisabeti kirikusse. Foto: Indrek Aija

Kuuendat suve juulis-augustis toimuva Pärnu ooperi vabaõhufestivali “Suveaaria. Kunstide süntees” tipphetkeks tõotavad kujuneda Mozarti ooperi “Tituse halastus” etendused augusti alguses.

Lavastuses teevad kaasa mitme lähiriigi solistid, Pärnu segakoor Endla ja rahvusvaheline orkester. Eestis on seda teost varem lavastatud vaid kord: Tallinna teatris hooajal 1812/1813.

Festivali kunstiline juht Andrus Kallastu üllatab ooperisõpru sellega, et on lavastama palunud kirjamees Kivisildniku ja kunstnikutöö teeb kutselise teatrikunstniku asemel hoopis põhiliselt maali ja tegevuskunsti viljelev Margus Tiitsmaa alias Sorge.

Pärnu ooperit vedavad Andrus ja Kai Kallastu on Pärnus elavad muusikud, kes kogu aeg midagi teevad. Sügisest kevadeni on selleks olnud kontserdisari “Abonement 007”.

Suvel toimetavad nad “Suveaariaga” Pärnu Vanalinna põhikooli siseõuel, mida loevad nii asukoha kui ainulaadse loomuliku akustika poolest väga heaks leiuks ooperietenduste paigana. Koos ülejäänud interpreetidega astuvad Kallastud üles kas helilooja, dirigendi, vestlusringi juhtija, laulja või instrumentalistina.

Kaks aastat kestnud iganädalase “Abonement 007” eripära on olnud, et pärast esinemist suhtlevad muusikud ja publik vestlusringis. Sarja eesmärk on kanda ette Pärnu heliloojate muusikat ja anda kohalikele interpreetidele võimalus teostada kunstiliselt eredaid kontserdikavu. Kuulajakoolitusena on õpilasrühm koos õpetajaga pääsenud kontserdile tasuta.

Nii suvistest kui talvistest tegemistest räägibki järgnevalt Andrus Kallastu.

Kevadel tegite lõpparve kaks aastat väldanud “Abonement 007ga”, sest sügisest jätkub sari pealkirjaga “Musica Sacra”. Millise pilguga vaatate tagasi neile kahele aastale?

Kontserdisari on olnud omamoodi sotsiaalne eksperiment, vastuse otsimine küsimusele, kas talvises Pärnus on võimalik käivitada nõudlikumat muusikamaitset rahuldav ja samal ajal Pärnu enda muusikuid aktiveeriv regulaarne kontserdielu.

Kuigi “Abonement 007”-laadseid sarju praktiseeritakse palju näiteks Soomes, on sarja formaat olnud Eestis nii mõneski mõttes uudne: kontserdikorraldaja ei maksa esinejatele honorari, vaid esinejad taotlevad oma vahendid eri allikatest ise.

Eestis on professionaalsete muusikute põhiline toetaja kultuurkapital. Kontserdikorraldajal pole mõtet mängida esinejate ja kultuurkapitali vahendajat, sest kõik kultuurkapitalile esitatud taotlused ja sealt saadud stipendiumid on niikuinii avalikult nähtaval ja taotluste sisu üle otsustavad asjatundjad.

Teine innovatiivne aspekt seondub sarja vikipõhise kunstilise planeerimisega, mis toimub sarja korraldaja ja esinejate loova dialoogina Pärnu vikis.

“Abonement 007” on teravalt paljastanud Pärnu muusikaelu probleeme. Kõigepealt kuulajate põlvkondade vahetus: ära on kadunud omaaegne Stamm-publik, kes käis igal kontserdil. Ent noort kompetentset muusikapublikut tuleb peale väga vähe.

Kuidas sujusid sarja vestlusringid?

Üks meie sarja tunnusmärke on olnud tõesti see, et iga kord on sündmus jaotatud kaheks: tund aega muusikat ja kohe pärast kontserti umbes tund muusikute ja publiku vestlusringi.

Ma arvan, et vestlusringid on toonud esile informatsiooni, mis muidu oleks jäänud varjatuks. Räägitud on kontserdil kõlanud muusika nii ajaloolisest, teoreetilisest kui interpretatsioonilisest taustast.

Samuti on kuulajad saanud esitada esinejatele küsimusi ja oma küsimustele kohe vastuse.

Olen saanud tagasisidet, et vestlusringid on olnud sarja huvitavaim osa. Esinejadki on neis osalenud üllatava heameelega. Põhjus on ilmselt selles, et vestlusringid on andnud tavapärasest kontserdikriitikast erinevat, vahetut tagasisidet.

Eriti oluline on see olnud nüüdiskunstinähtuste puhul, kus tihtipeale ei ole esteetilised kriteeriumid veel selged. Nagu meie postmodernistlik ajastu on: väga palju leidub fragmenteerunud, eri kultuurisegmentidesse kuuluvat kunsti, mille taustsüsteemi peame alles looma.

Minu meelest on sellised vestlused olulised laiemaltki. Eestis on paljud asjad selgeks rääkimata ja meil on, võrreldes vanade kultuurmaadega, õbluke üldist huvi pakkuvatel teemadel avaliku arupidamise traditsioon. Seetõttu näivad paljud Eestis langetatud poliitilised otsused arutu ja sõgeda tormamisena.

Valmistute järgmiseks kontserdisarjaks, mis kannab uut nime.

Eelolevast sügisest sarja senine nimi “Abonement 007” tõesti kaob ja asemele tuleb “Musica Sacra”. Sari hakkab toimuma laupäeviti kell neli Eliisabeti kirikus.

Nimemuutuse põhjusi on mitu. Esiteks see, et kuna meil puudub klassikaline ülikool, on kirik Pärnu linnas üks olulisemaid vaimsuse kandjaid.

Teiseks toimuvad kirikus suvi läbi igal nädalal Pärnu orelifestivali kontserdid, mis tänu sarjale jätkuvad loogiliselt pärast festivaligi.

Kolmandaks on kirikus avarad võimalused teha professionaalselt muusikat. Seal on kaks orelit ja tiibklaver. Sinna mahub vajadusel sümfooniaorkester. Samal ajal ei mõju kirik liiga suurena kammerkoosseisule või sooloesinejale.

Ja lõpuks, nimest tähtsam on sarja sisuline eesmärk: olla tegevusplatvorm Pärnu professionaalsetele muusikutele. Uus nimi avab tee värsketele ideedele ega lase ettevõtmisel manduda.

Samaks jääb kontserdi üldine ülesehitus: pärast muusikaosa toimub esinejate ja publiku vestlusring.

Loodame jätkuvalt nii üldharidus- kui muusikakooli õpetajate initsiatiivile kontserdikülastajate kasvatamisel ja pakume seetõttu jätkuvalt tasuta sissepääsu õpilaste rühmale koos juhendajaga. Eesmärk on, et õpetaja teeks juba enne kontserti tutvustustööd ja pärast analüüsiks kontserdil toimunut õpilastega.

Samuti loodame, et senisest palju suurem hulk muusikakooli instrumendiõpetajaid aktiveeruks tegevinterpreedina.

Millega üllatab vabaõhufestival “Suveaaria”?

“Suveaaria” kontseptsiooni oleme arendanud 1990. aastate lõpust ja selle tuum on ooperilavastused. Eesmärk on sünteesida eri kunstivaldkondi, et tekiks innovatiivsete lahenduste võimalus. Püüame ristata asju, mis esimesel pilgul tunduvad ühendamatud või millesse ollakse harjutud suhtuma teistmoodi.

Iga kord ootame suure huviga tippkultuuri ja Pärnu sumeda suveõhtu kohtumisi. Festival toimub suurepärase asukoha ja väga hea loomuliku akustikaga Vanalinna õuel. Loomulik akustika on meile tähtis, kuna esitame muusikat võimenduseta. Nii lauljate kui instrumentalistide tagasiside on olnud ühene: seal on väga hea musitseerida.

Selles imposantses koolimajas esimesed aastad õppinuna on mul rõõm tõdeda, et järgmisel aastal täitub meil 20 aastat suurepärase koostöö algusest Pärnu Vanalinna põhikooliga.

Tänavune festival esindab mingis mõttes uut taset, kuna me ei ole pikka aega olnud võimelised lavastama terviklikku ooperiteost nii-öelda kaanest kaaneni. Mozarti ooperi “Tituse halastus” valimise üks põhjusi oli see, et soovisime tuua Pärnusse tagasi muusikuid, kes on läinud siit õppima, lõpetanud mujal riigis kooli ja elavad talvel välismaal.

Samuti püüame ooperilavastustesse kaasata asjast huvitatuid Pärnust endast. Nii teebki lavastuses kaasa segakoor Endla ja ooperi lavastab Kivisildnik.

Oleme paari aasta jooksul taastanud Pärnu ooperi orkestri, mis 1993. aastal osales Mozarti “Figaro pulma” väljatoomisel. Orkestri komplekteerime rahvusvahelisena ja see koosneb noortest Eesti, Läti ja Leedu tippmängijatest.

Mida on oodata “Suveaaria” hilisõhtustelt kontsertidelt?

Selle aasta festival on jagatud kaheks perioodiks. Juuli alguses toimuvad juba varasematel aastatel kontseptuaalselt sissetöötatud lavastused ja kontserdiprojektid, millest olulisim on 2010. aastal alguse saanud teema “Sopran ja elektroonika”. Sel suvel kannab etendus nime “Kauge armastus”.

2010. aastal saatsime maailma heliloojatele palve lähetada meie ideedega sobivaid teoseid. Laekus üle 30 ettepaneku 14 riigist. Tookord valisime esitamiseks Inglismaal elava Sri Lanka päritolu helilooja Sohrab Udumani teose “Cassandra”.

Nüüd on projekt arenenud. Sopran Kai Kallastu on kaitsnud selle pinnalt magistrikraadi Helsingi Metropolia ülikoolis ja otsinud samalaadseid teoseid juurde.

“Kauge armastus” on oma nime saanud Soome elava klassiku Kaija Saariaho teosest “Lonh”. Saariaho lugu viib tagasi trubaduuride aega. Samuti kõlavad Ukraina helilooja Lubawa Sydorenko teos “Valge Ingel” sopranile ja elektroonikale ning Eestis tegutseva Saksa päritolu helilooja Hans-Gunter Locki kaks teost elektroonikale.

Kas projekt “Sopran ja elektroonika” jätkub?

Loodetavasti. Olgugi et elektroonilises kontekstis kasutavad heliloojad enamasti põhiliselt instrumente, näiteks flööti, klarnetit või eri keelpille, on 20. sajandi keskpaigast peale loodud teoste repertuaar sopranile ja elektroonikale üllatavalt mahukas. Üldiselt pole seda muusikat Eestis kunagi esitatud. Nõusoleku sellele koosseisule kirjutada on andnud mitu heliloojat.

Mis mõtete teostamisega sel aastal veel algust tehakse?

Kuna Pärnu Vanalinna õu on seotud kooliga, oleme aastaid plaaninud lastele mõeldud ja eelkõige laste enda genereeritud muusikateatrit. Meil on selleks olemas isegi koht: Vanalinna õue väike lava. Püüame selle ideega käesoleval suvel algust teha ja ootame mõtteid ja ettepanekuid järgmiste aastate programmi kõigilt laste muusikateatriga tegelejatelt.

“TITUSE HALASTUS”

Wolfgang Amadeus Mozarti ooper “Tituse halastus” ehk “La clemenza di Tito” (millele Pietro Metastasio teksti põhjal kirjutas libreto Caterino Mazzolà) kuulus veel kümme aastat tagasi maailmas suhteliselt harva esitatavate ooperite hulka.

* Ooperi esiettekanne oli Prahas 6. septembril 1791, kolm kuud enne helilooja surma.

* Ooperi ainsad lavastused Eestis on toimunud Tallinna teatris hooajal 1812/1813.

* 2006. aastal kõlas rahvusooperis Estonia ooperi kontsertettekanne, milles Sextusena debüteeris metsosopran Annaliisa Pillak. Tema esitab Sextuse partiid Pärnu ooperi produktsiooniski.

Ooperi intriigi, milles põimuvad armukadedus, alatus ja kaastunne, kannab Mozarti meisterlik muusika. Vitellia, eelmise imperaatori Vitelliuse tütar, plaanib kibedusest, et keiser Titus teda ei armasta, valitseja mõrvata. Vitellia sunnib oma austajat Sextust, Tituse parimat sõpra, ühinema vandenõuga. Tulekahjule ja segadusele järgneb ootamatu lõppmäng. Ooper esitatakse itaalia keeles.

Andmed: Pärnu ooper

Pärnu ooperi vabaõhufestivali “Suveaaria. Kunstide süntees” raames etendub Pärnu Vanalinna õuel 1., 3. ja 5. augustil

Wolfgang Amadeus Mozarti ooper “Tituse halastus”.

Nimirollis Soome tenor Petri Vesa, teistes osades Annaliisa Pillak, Ulla Paakkunainen, Margarita Swarczewska, Kai Kallastu ja Kristjan Mõisnik.

Osaleb segakoor Endla, koormeistri töö teeb Karin Veissmann.

Lavastaja Kivisildnik ja kunstnik Margus Tiitsmaa (Sorge).

Pärnu ooperi orkestris osalevad muusikud Eestist, Lätist ja Leedust.

Continuo partii esitab Marju Riisikamp, dirigent on Andrus Kallastu.

Festival toimub 10. juulist 5. augustini. Selle vältel on Pärnu Vanalinna õuel muusikaetendused ja kontserdid.