Priit Toobal: Tähelepanekuid uue ATSi kohta

Priit Toobal. Foto: PP

Olen üsna kindel, et paljudel lehelugejatest on mõni pereliige, sõber või tuttav, kes töötab ametnikuna kas siis kohalikus omavalitsuses või riigiasutuses. Suurt osa seesuguseid riigi heaks tööd tegevaid inimesi ootab peagi ees muudatus, sest riigikogus on jõudnud lõppjärku avaliku teenistuse seaduse menetlemine.

See seadus peab paika panema, kes on edaspidi ametnikud, ja reguleerima avalike teenistujate töötingimusi, vastutust. Rahvakeeli on see seadus vahest kõige enam tuntud oma lühendnime ATS järgi.

Praegu kehtiv ATS, mis ametnike teenistussuhteid reguleerib, jõustus 1996. aastal ehk juba 16 aastat tagasi. Selle ajaga on Eesti ühiskond palju arenenud ja teinud läbi märgatavaid muutusi. Tõenäoliselt just seepärast leiavad nii riigikogu koalitsioon kui opositsioon ühiselt, et avaliku teenistuse korraldust on vaja muuta.

1990ndate keskpaigas ATSi vastu võttes keskenduti sellele, et erasektoriga konkureerimiseks pakkuda avalikus sektoris küllalt soodsaid töötingimusi. Toona veel üsna noore taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ülesanne oli lojaalsete ja kompetentsete ametnike kasvataminegi.

Seaduse muutmise järele on mitmel korral vajadust tuntud ja sellega tegeldud, kuid kõik senised katsed on liiva jooksnud. Seekord riigikogu liikmete töölaudadel olev eelnõu on aga varasematest märksa paremini läbi töötatud, paljus on tehtud koostööd koalitsiooni ja opositsiooni ning erialaliitude ja huvigruppide vahel.

Siiski on eelnõus veel küsitavusi, mis loodetavasti õnnestub läbi vaielda ja selgeks saada. Peaprobleem on see, et “ametniku” mõiste pole selgelt ega üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud. Jääb ebaselgeks, keda seadus reguleerima hakkab, kes jääb ametnikuks ja kellest saab töölepingu alusel töötaja.

Siinkohal toetan Tallinna linnasekretäri ettepanekut, et just kohalikele omavalitsustele paremaks orienteerumiseks tuleb lahti kirjutada täpsed ametikohad, mis kuuluvad nimetuse “ametnik” alla, seda vähemalt seletuskirja tasemel. Liiga suur voli on tulevikus asutuse juhil selles suhtes, keda ta ametnikuks nimetab või töölepinguga tööle vormistab.

Võime seadusesse kirjutada palju soodustusi või neid sealt kärpida, aga kui me ei teagi, kelle suhtes seadus rakendub ehk kes on tulevikus ametnikud, tuleks esmalt see selgeks vaielda. Seaduse loojad ja rakendajad peaksid sellest ühtemoodi aru saama.

Samuti tuleks Keskerakonna hinnangul linnadele ja valdadele kompenseerida seaduse rakendamise kulud. Vaidlusi koalitsiooniga tekitas koondamishüvitistega seonduvgi. Tegime ettepaneku tõsta ametniku koondamishüvitist ühelt kuupalgalt kolme kuupalgani ning kantslerite ja maavanemate puhul langetada see poolaastapalgalt kolme kuu palgani.

Muret tekitabki ministeeriumi soov muuta ATS võimalikult sarnaseks töölepinguseadusega. Arvestades aga töölepinguseaduse olemust, kus töötajal on oluliselt vähem õigusi, ei saa me järgmisel tööd korraldaval seadusel lasta samasse serva kalduda.

Küll tuleb kiita eelnõuga kehtestatavat palgakorraldust, mis muutub senisest oluliselt selgemaks ja avalikumaks. Samuti kaitstakse lapseootel ning väikelastega ametnikke ja pakutakse võimalusi euroopalikuks, töötajat arendavaks rotatsiooniks. Komisjonis tehti konstruktiivset koostööd ja eelnõusse kirjutati mitu Keskerakonna muudatusettepanekut. Paljus puudutavad need kohalikke omavalitsusi ja “linnapea” ja “vallavanema” määratlemist eelnõus. Samuti kirjutati Keskerakonna ettepanekul täpsemalt lahti ametnike streigiõiguse ja surveavaldustega seonduv.

2009. aastal riigikogu XI koosseisus ei läinud ATSi eelnõu menetlemine ladusalt, eriti kaaluka hinnangu andis Tallinna tehnikaülikooli professor Tiina Randma-Liiv oma ekspertarvamuses, kus rõhutas, et uus ATS nõrgestab Eesti avaliku teenistuse konkurentsivõimet tööturul, kuna ette nähakse mitme hüve ja sotsiaalse garantii kadumist.

Toona jäigi arutelu pooleli ja seadus vastu võtmata. Praegu menetluses eelnõul on üsna suur potentsiaal seaduseks saada, kuigi enne teist lugemist on veel vaja pidada arutelusid ja vaielda, et viimased detailid selgeks saaksid.