Julge hundi rind on rasvane ja jänes vahuveini ei joo. Samuti olevat risk õilis asi. Vaatamata Pärnu Postimehe sügavale skepsisele, on seekord olnud õigus linnapea Toomas Kivimägil, kes linna vaidluses osaühinguga Herder kunagise parteimaja pärast on saavutanud olulise punktivõidu. Meenutagem, et tema eelkäija oli valmis linna arvelt Herderiga kokkuleppele minema.
Nüüd on Herderi kord astuda järgmine samm, mis oleks asja viimine riigikohtusse. Küllap uurivad mõlema poole esindajad kõrgeima kohtu samasuguste kaasuste praktikat, et järgnevat tegevust kavandada.
Pärnu linna ja OÜ Herderi pikale veninud vaidluses on kuhjaga ivasid, mida võõral tasub Pärnu linnas suuremat ostu plaanides silmas pidada. Kõigepealt tuleb palgata kohalik laitmatu mainega kinnisvarafirma, mis teeks osta soovitava kinnisvara kohta põhjaliku taustauuringu, et selgitada välja võimalikud piirangud soetatava vara arendamisel-kasutamisel.
Herderi ja omaaegse parteimaja juhtum näitab, et linnavalitsust ei saa usaldada, kuna seal ei tea keegi täpselt, kes mille eest vastutab või millised on ametnike kohustused. Kogu suhtlemine linnaga tuleb igaks juhuks väga täpselt dokumenteerida.
Hoone soetamisel oleks lisaväärtuseks, kui seal ei oleks pooleteramehi, kellest ei saa lihtsalt lahti. Praeguses olukorras tuleb kaasa tunda Herderile, mis kinnisvara kotis ostes orki lendas. Kogu äriplaan on täiesti mokas, sest kui muinsuskaitseamet ei luba senise viiekorruselise maja asemele ehitada kolmest korrusest kõrgemat hoonet, kus kahte esimest korrust kasutaks pealegi Pärnu linn, pole asjal enam sügavat mõtet.
Linnakodanikel tasub pöidlad pihku suruda, et tõde riigikohtuski samamoodi paistaks nagu Tallinna ringkonnakohtus.