Avameelselt elektriautodest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Kõiv.
Tõnis Kõiv. Foto: Erakogu

Kohtumisel Põhjamaade elektriautode liidu juhi Rune Haalandiga selgus tõsiasi, et Põhjamaade praktilise kogemuse põhjal on suurim kasu elektriautodest tõusnud linnades. Vähenenud on müratase, välisõhu saastamine ja seetõttu paranenud inimeste tervis.

Tartu ülikooli teadlaste uuringu kohaselt kaotab ühiskond eluaastaid just lokaalse õhusaaste tõttu kõige enam Tallinnas, aga ka Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Elektriautode eelised tavaautode ees tulenevad paljuski sellest, et need ei saasta õhku. Eelnimetatud linnade suurus ja asustustihedus sunnivad esmajoones mõtlema õhusaaste vähendamise peale.

Norras on kasutusel üle 4000 elektriauto. Nemad on sellise tulemuseni jõudnud mitme soodustuse ühekorraga rakendamise kaudu: elektriautode ostul saab tagasi käibemaksu, automaksu ei pea tasuma, parkimine on igal pool tasuta ja linnades võib sõita ühistranspordi eelisrajal.

Norrakad eelistavad elektriautosid olukorras, kus igapäevane läbisõit seda lubab. Enamik elektriautode kasutajatest sõidab hommikul tööle ja õhtul koju tagasi. Igapäevane läbisõit jääb igal juhul alla 100 kilomeetri päevas ja see on elektriautole jõukohane suure varuga.

Elektriautot laetakse nii kodus kui töökoha parklas, pikendades niimoodi aku kasutusiga. Praktikas on tõestust leidnud, et mida vähem on aku lõpuni tühjaks sõitmist ja täis laadimist, seda kauem aku vastu peab.

Norra kiirlaadimisjaamade võrk on tagasihoidlik, neid on rajatud üks 200 elektriauto kohta. Et põhiosa laadimistest toimub kas autoomaniku kodus või töökohal, on kiirlaadijad hädajuhtudeks. Kõige regulaarsemalt kasutavad kiirlaadijaid taksojuhid, sest nende päevane läbisõit on tunduvalt suurem. Eestis rajatav kiirlaadijate võrk tuleb oluliselt tihedam, seega on laadimismugavuski märksa suurem.

Kui tavaliste autode puhul tekitab probleeme liigne müra, siis elektriautode puhul jällegi täielik vaikus. Seetõttu paigaldataksegi elektriautodele lisaseade, mis kiiruseni 50 kilomeetrit tunnis tekitab heli, andes niimoodi jalakäijatele märku auto liikumisest. Suurema kiiruse puhul tekitavad veerevad rehvid küllaldaselt müra.

Elektriautod on väga turvalised. Nende kokkupõrketestides saavutatud tulemused on esmaklassilised ja samuti on oluline see, et neid ei varastata. Vähemalt Norras mitte. Seega on tõenäoline, et elektriautode kaskokindlustuse hind langeb Eestiski märkimisväärselt.

Märksõnad

Tagasi üles