Kohtu hinnangul jäi Herder taganemisavaldusega hiljaks

Linnavalitsus pole välja selgitanud, kelle süül müügilepingusse valeväide sattus. Foto: Ants Liigus

Tallinna ringkonnakohtu hinnangul tekkis Herderil Pärnu linnavalitsuse valeväite tõttu õigus Esplanaadi 10 müügilepingust taganeda, kuid ta ei esitanud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul.

Kohus nõustus linnavalitsuse seisukohaga, et tegemist oli eksitusesarnase situatsiooniga, mille puhul näeb seadus ette kuuekuulise aegumistähtaja.

Ringkonnakohtu arvates pidi Herder müügiobjekti mittevastavusest teadlikuks saama 2007. aasta jaanuari alguses, kui temani jõudis nõue kooskõlastada detailplaneering muinsuskaitseametiga.

Lisades sellele kaks kuud taganemise vajalikkuse otsustamiseks ja avalduse ettevalmistamiseks, möödus taganemise mõistlik tähtaeg ringkonnakohtu hinnangu põhjal 2007. aasta 8. septembril.

Ostja peab olukorda hindama

Herder esitas taganemisavalduse alles 2008. aasta 19. mail, kui oli saanud selgeks, et muinsuskaitseamet ei luba tal Esplanaadi 10 viiekorruselise hoone asemele kaheksakorruselist maja ehitada.

“Hageja sõlmis vaidlusaluse lepingu oma majandustegevuses ja ta pidi piirangutest teadasaamisel kohe hindama ja aru saama, et antud muinsuskaitseliste piirangute tõttu on tema eesmärgi saavutamine ehitada kinnistul paikneva hoone lammutamisel sinna kõrghoone äärmiselt ebatõenäoline,” leidis ringkonnakohus.

Linnavalitsuse väiteid, et müügilepingu eesmärk ei olnud Herderile piiramatu ehitusõiguse andmine ja et võimalus ehitada kaheksakorruseline hoone polnud müügilepingu tingimuseks, pidas ringkonnakohus asjakohatuks.

“Müüja vastutus on objektiivne. Tähtsust ei oma see, et kaitseala piire laiendati vahetult enne volikogu otsust müüa kinnistu enampakkumisel, /…/ notar ei kontrollinud muinsuskaitsealaste piirangute olemasolu ning et müüja esindaja pidas lepingus piirangute puudumise kinnitamisel silmas seda, et tegemist ei ole muinsuskaitse üksikobjektiga,” kirjutatakse kohtuotsuses.

Kelle süü tõttu aga linnavalitsus ikkagi riskis ligi miljoni euroga, mis kohtukaotuse korral maksumaksjatel tuleks tasuda? Müügilepingule, mis kinnitas, et Esplanaadi 10 kinnistul pole muinsuskaitselisi piiranguid, kirjutas alla tollane majandusosakonna juhataja Olav Avarsalu.

Keegi ei taha vastutada

Avarsalu ütles maakohtus, et kinnistuga seotud piirangute väljaselgitamine oli linnavara peaspetsialisti Kadri Tekko tööülesanne. Tekko väitis kohtus, et tema tööülesannete loetelus pole muinsuskaitseliste piirangute kontrollimise kohustust.

Tekko jutu järgi jäi piirang märkimata seetõttu, et volikogu otsuse ajaks ei olnud muinsuskaitseala selle objekti peale laienenud ja selle laienemist kinnistule ei pannud müügiga tegelevad ametnikud tähele.

Toimetus küsis linnavalitsuselt, kes lepingu ettevalmistamisega tegelesid ja kelle tööülesanne oli muinsuskaitsealaseid piiranguid märgata.

“Ringkonnakohtu otsuse valguses ei pea me vajalikuks seda teemat täiendavalt kommenteerida. Oleme kohtule esitanud omapoolsed seisukohad, samuti teinud kaitsepolitseile avalduse, milles palume algatada menetlus Pärnu endise linnapea Mart Viisitamme käitumises võimaliku süüteokoosseisu kontrollimiseks ning linnale materiaalse kahju tekitamises süüdi olevate isikute välja selgitamiseks. Menetlus jäeti kriminaalmenetluse aluse puudumise ja aegumise tõttu algatamata,” vastas avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo.

Linnasekretär asub uurima

Kaitsepolitsei leidis, et Viisitamme 2009. aasta katset Herderiga kohtuväline kokkulepe saavutada ei saa kuriteoks pidada. Kriminaalasjast keeldumise määruses öeldakse, et võimaliku kahju tekkimise oht ei tulenenud Viisitamme läbirääkimistest, vaid 2006. aasta ostu-müügilepingust.

Seni pole Viisitamme ega Toomas Kivimägi linnavalitsus välja selgitanud, kes ametnikest oma tööd halvasti tegi(d). Kivimägi hinnangul oli tegu kellegi hooletuse või puudustega töökorralduses ja ta lubas anda linnasekretärile korralduse juhtunut veel kord uurida. Kuna linnasekretär Tiina Roht on puhkusel, läheb sellega aga aega.