Silmailu loojaid ajendab tunnetus, põlise ja modernse terviklikkus

Paikusel on suhteliselt väikesel krundil kujundatud liigirikas ilu- ja tarbeaed, mida näitab perepea Andres Kutser. Foto: Urmas Luik

Kodukaunistamise Pärnumaa toimkonnal polnud tõesti kerge valida seda kõige-kõiget, järeldan, saanud oma silmaga imetleda vaid seitsmendikku esitatud kandidaatidest ehk iga hindamisrühma tippu.

Silmailu loojad rääkisid nii Kastnas, Paikusel, Reius kui Soosalus nagu kokkulepitult, et nad on aeda ja koduümbrust kujundanud tunnetele tuginedes. Vaadanud, kuhu miski põõsas või puu sobib, kuhu jätta roosa- või kollaseõieline püsikupeenar, kaevata veesilm, rajada puhkenurk.

Mõnel pool oli noorpere tööl ja vanapere kodus, mõnel pool üks kaasadest seletusi andmas kesk niidetud õue ja jaanipäevale läheneva juuni õiteilu ning lõhnu.

Aedniku pilk

Sindi linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast oli Pärnumaa kodukaunistamise komisjonis esimest aastat ja möönab nähtud kodude põhjal, et silma jäi palju imelisi lillepeenraid.

“Kuna maakodudes ei kasvatata enam palju köögivilja, on põhirõhk iluaedadel,” mainib ta. “Mulle meeldib, kui iluaia kõrval on võimalus saada kodust köögivilja ja mitme maja juures oli hästihooldatud viljapuuaed.”

Aedniku pilku rõõmustasid ajast aega maakodudele iseloomulikud lilled, nagu murtudsüdamed, pojengid, käokingad, mille õiteilu näeb südasuvest.

“Peale elupuude kaunistavad maakodusid vanavanematelt pärit sirelid ja näärelehine kibuvits “Plena”, need taimed ei pea olema igas aias, kuid õnneks on vanade talulilledega täidetud aedasid veel piisavalt ning austus ja imetlus nende vastu ei ole kadunud,” selgitab Pedassaar-Annast.

Omavalitsuste esitatud ja üle vaadatud 27 kauni kodu tiitlile pürgija hulgast meeldis Sindi linnaaednikule enim Hansumäe talu Vändra vallas Pärnjõe külas.

“Seal olid maja ümber kaunid okaspuuvormid ja puid-põõsaid jagus aia tahagi,” põhjendab ta. “Selle majaümbruse kujundamisel oli mõeldud tulevikule, sest kõrghaljastust tänapäeval enam nii lihtsalt maja ümber ei rajata, kuna võimalus töö tulemust näha tekib aastakümnete pärast.”

Silma jäi Aia talu Paikuse vallas Vaskrääma külas, kus noor pere oli esivanemate talu ümbruse kujundanud traditsioone säilitades, nooruslikku omapära lisades.

“Kuidagi ei saa mööda Sindis Piiri 11 ja 13 majast, kus naabrid teevad rõõmsalt oma aia hooldamisel koostööd ja loovad sedasi linnaruumi mõnusa miljöö,” kiitis aednik kodulinna iluloojaid.

Taltsi talu

Kaunil Kastna poolsaarel Tõstamaa vallas asub Taltsi talu, mis paistab kadakasel maastikul oma stiilsete hoonetega nagu ootamatu terendus. Hoovi peavärava ees ei sunni kolmnurkne punase servaga hoiatusmärk võõrast sammu pealt seisma jääma, vaid teatab, et siin on sõbralik pererahvas.

Juurte järgi on Taltsi talu perenaise Rutt Vene kodu, peremees Aivar Vene on pärit Haanjast. Kui põllumajandusakadeemia lõpetanud Rutti-Aivarit kooselu alustasid, oli Taltsil vana talumaja, palkidest ait, laut, põlised vahtrad ja kased, lepavõsa. Kui kolm tütart majas, leidsid nad, et esivanemate ajal Vaiste mõisalt ostetud katuse all napib ruumi.

“Viis aastat oleme uues majas,” teatab Aivar Vene, kes on tuntud erametsaomanik ja rasketehnika rentija ning Tõstamaa valla üks suurimaid tööandjaid.

“Aivar tegi esimese lillepeenra 1990, mulle üllatuseks,” räägib maakorraldajaks õppinud Rutt Vene, juhtides tähelepanu värvikale püsilillepeenrale.

Pererahva seletuse kohaselt kujundavad nad krunti oma ilumeele ja sisetunde järgi. Valivad taimi nii, et igal aastaajal oleks miski roheline või püüaks kirevusega pilku. Elupuude püramiidjad vormid on valitud ennastsäästvalt, sest neid ei pea pügama.

“Siin oli kõik põllumajandusmaa, asemele on istutatud õunapuud, ploomid, marjapõõsad, supiroheline on omast käest võtta ja paar vagu on varast kartulit,” näitab perenaine valdusi, 1,85 hektari suurust õueala, mida aitab niita noorim tütar Ade-Riin.

“Meie põhimõte on, et endal oleks ilus,” kinnitab Rutt Vene ja lisab, et ta ei ole lugenud, mitu liiki lilli, puid ja põõsaid majaümbruses kasvab.

Hasartsete aiakujundajatena on pererahvas reisidelt uusi taimehakatisi, sibulaid ja seemneid kaasa toonud. Jaapanist ühelt külaturult näiteks tulbisibulaid, millest kasvasid omapärased mustjaspunaste õitega õueehted.

“Teisel pool aeda oli kunagi viljapõld, kui majandipõllult tulin, tõmbasin külviku sinna tühjaks,” viitab elektriinseneri haridusega peremees kaunile parkmetsale. “Tõime metsast kase, pihlaka, vahtra, lehise, männi, tamme ja istutasime need sinna 2001. aastal, kui vanem tütar keskkooli lõpetas.”

Muhke talu

Halinga valla ühes väiksemas külas, 17 hingega Soosalus pöörab hüvakätt põldude ja kurakätt padriku vahelt kraavitatud, niidetud kaldapealsete ning noortest mändidest ääristatud tee kõrvale ja lõpeb muinasjutulises koduõues. Muhke talu noorem pere, Diana ja Alayn Mägi on tööl, vanem pere, Artemi Mägi kaasa Maiega ning pojapoeg Aironiga istub amplitega kaunistatud verandal vihmavarjus.

Läinud aastal tunnistas Halinga vald kaunima kodu konkursi elamute rühma võitjaks Mägi kodu, tänavu valis maakonnakomisjon selle talude klassis esikohale.

Miks talule Muhke nimi on külge jäänud, Artemi Mägi rääkida ei tea, sest see on 1970. aastate lõpus ostetud koht.

Looma- ja põllupidamine on aastakümnetega taganenud, kuid õuna- ja marjaaed jäänud ning supirohelinegi kasvab oma aias. Majaesisel korralikult niidetud haljasalal põllukividega ääristatud piknikuala kohta ütleb vanaperemees, et ta on Saaremaalt pärit ja seal on kiviaiad. Sellised, mis piiravad madala heki jätkuna majani sissesõiduteedki.

Naispere soov on olnud, et varakevadest hilissügiseni jätkuks majaesisel värvikirevust, mida annavad püsililled ja aasta läbi igihaljust püramiidjad elupuud.

“Ühel tuleb üks, teisel teine mõte, iseenda tarkusest on siin kõike tehtud ja mehed paneme tööle,” kostab vanaperenaine ja sätib amplis lopsakaid petuuniaid. “Meil Dianaga on mõlemal mais sünnipäev, lõikelillede asemel tuuakse meile amplililli, neid kastes lisan väetist, eelmisel suvel ulatusid õied rõduservani.”

Kuigi pererahva jutu järgi on neil maakodus ja köögiviljaaias muudki teha kui igal ajal õueilu eest hoolitseda, aimub siin aastatepikkust ühist tööd ja vaeva, sest nii kaunist ümbrust ei loo üleöö. Iseenda jaokski mitte.

Muuli maja

Tahkuranna vallas Reiu külas männimetsas avaneb vaade tibukollasele majale, mis on tee poolt korraliku maakiviaiaga ääristatud, ja ümbrusele, kus iga ruutmeeter kasvatab ilupuid ja -põõsaid ning lilli. Üle kõige troonib hiiglaslik keraamiline vaas, millest vesi välja voolab, nagu oleks anum külili unustatud.

“Seal olid kännud, tassisime aiast soga juurde ja nuputasime, mida teha, mõtlesin, et toome mulda peale ja ehitame midagi, nii see kosk tekkis,” räägib perenaine Sigrid Absalon, kuidas ta maja ümber looduslähedast keskkonda kujundama hakkas.

Üheksa aastaga on teoks saanud see, millest Sigrid ja Vaido Absalon maja ehitamise eel unistasid ja mis mõnikord sõba silmile ei toonud, sest aiakujundamise mõtted ringlesid peas.

“Minu põhimõte on, et kõik – nii teerajad kui klumbid – oleksid ümmargused, kumerad, looklevad, läheks kokku mereteemaga, seal on lilla nurk, lupiinid ja Siberi iirised, värvide järgi olengi neid nurki loonud: siniseid, kollaseid, punaseid,” seletab Muuli maja perenaine. “Kahju, et tulbid enam ei õitse, neid on üle tuhande, aga iirised on nende asemel ja päevaliiliad hakkavad juba õitsema, päevaliiliad ongi minu lemmikud, õitsevad sügiseni.”

Ümbrusesse sulanduva aia võib jagada ees- ja tagaaiaks, kus on õunapuud ja marjapõõsad ja supirohelise jaokski on nurgake. Selleks, et siin midagi muud peale rannamändide kasvaks, on toodud kümneid koormaid mulda.

“Seal on parukapuud, kasvatavad sellised õienutsud nagu parukad, sellest ka nimi, üks parukas hakkab juba ilmet võtma,” jätkab Sigrid Absalon oma pärusmaa kasvandike tutvustamist. “Roosid said talvel veidi kannatada, aga taastuvad, olen valinud vaid punaseõielisi sorte, kuigi üks mu põhimõtteid on, et hästi palju värvi peab aias olema.”

Haljastusarhitektide ja aiakujunduse spetsialistide asemel usaldab naine oma pead ja vaistu, paljundab taimi, istutab ümber tunde järgi ja aiandites käies ei leia naljalt enam selliseid, mis majaümbrusest puudu. Aga seda, mitu sorti või liiki puid, põõsaid, püsikuid või üheaastasi taimi siin aias kasvab, pole keegi kokku lugenud.

“Öeldakse, et see on Jaapani aed – ma ei ole elu sees uurinud, mis asi on Jaapani aed,” kostab ilu loomist nautiv perenaine, kelle üks nippe on kasvatada muru asemel madalat kukeharja, mis ei lase umbrohul võimust võtta.

Kalda teel

Paikusel Kalda teel on Merle ja Andres Kutseri kodu, mille õue päike kuldab tõusust loojanguni. Valguse- ja soojuseküllust naudivad lopsakad taimed ning mägisibuladki on sellises kasvujõus, nagu polekski nad põhjamaises kliimas mulda pandud.

Peremees Andres Kutseri jutu järgi on aeda rajatud kaheksa aastat ja põhiliselt abikaasa Merle kui ilumeelega inimese soovituste järgi.

Paari tuhande ruutmeetrisele krundile mahuvad ilu- ja tarbeaed, kus hernes ulatub juba poole kärbiseni, kartul valmistub õitsema hakkama ja aianurka ehib rabarberipõõsas.

Siia-sinna on mulda pistetud igihaljaid puid, värvikirev ilupõõsaste valik jätab köögiviljamaa enda taha ja eespool on püsililled.

Vana ehitise lammutamisest saadud paekivi on Andres Kutser sättinud nii, et siin-seal kõrgub kiviktaimla, eestimaise loodusanniga on piiratud peenarde ääredki.

Muru niidab pererahvas nädalas paar korda, kuid ikkagi trügib esile roomav tulikas, mis Andres Kutseri ütlust mööda on nagu selle suve trend.

“Minu lemmik on see kuusk siin,” viitab jutukaaslane tublisti alla meetrisele kollaste oksaotstega omapärasele kuusele, mille sordinime ta ei tea. “Igal aastal oleme ostnud Nurga puukoolist midagi põnevat, emotsiooni ajel,” mainib Andres Kutser ja kutsub hasartselt vaatama veel üht põnevat kuuske, mis kasvab mitte kõrgusesse ja laiusesse, vaid roomab okstega mööda maad.

Konkursil “Eesti kaunis kodu 2012” osalenud

Maavanema tänuüritusele on palutud:

Are vald:

perekond Täht, Uue-Matsi talu Suigu külas.

perekond Aassalu, tootmishoone Tabria külas.

Audru vald:

perekond Kustasson, eramu ja KÜ Papsaare 4, korterelamu, mõlemad Papsaare külas.

Halinga vald:

perekond Mägi, Muhke talu Soosalu külas.

perekond Krikuhhin, Naissoo talu Eense külas.

Häädemeeste vald:

perekond Jürgenson, suvekodu Penu külas.

perekond Sokko, suvekodu Majaka külas.

Koonga vald:

perekond Välimäe, Metsa talu ja perekond Ojasoo, Lageda talu, mõlemad Koonga külas.

Paikuse vald:

perekond Kutser, Kalda tee 43 Paikuse alevikus.

Andres Lehe ja Helery Valdre, Aia talu Vaskrääma külas.

Saarde vald:

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilaskodu Sambla 18/29.

perekond Lill, Aasa talu Kärsu külas.

Sauga vald:

perekond Juhkental, eramu Kasteheina 1 Tammiste külas.

perekond Pae, eramu Uuenassa tee 5 Pulli külas.

Sindi:

perekonnad Sauväli ja Viikoja, eramud Piiri 11 ja 13 ning perekond Tapp, eramu Pikk 7, mõlemad Sindi linnas.

Surju vald:

Perekond Saaliste, Võidu talu Kikepera külas.

perekond Liesment, Kollikse talu Metsaääre külas.

Tahkuranna vald:

perekond Absalon, eramu Reiu külas.

GG-Group ja OÜ Logehome, tööstusettevõte Uulu külas.

Tõstamaa vald:

perekond Vene, Taltsi talu Kastna külas.

perekond Kaelep, Maantee maakodu Ranniku külas.

Vändra alev:

Reeta Sempelson, eramu Pikk 36.

Vändra vald:

perekond Endrikson, Jõekääru talu Vihtra külas.

perekond Põder, Hansumäe talu Pärnjõe külas.

Andmed: Pärnu maavalitsus

Võitjad

Esimene klass: eramud.

Perekond Kutser, Paikuse.

Perekond Põder, Pärnjõe küla.

Perekond Kustasson, Papsaare küla.

Teine klass: hoonete rühmad.

Perekond Vene, Kastna küla.

Perekonnad Sauväli ja Viikoja, Sindi.

Perekond Lill, Kärsu küla.

Kolmas klass: looduslähedane keskkond.

Perekond Absalon, Reiu küla.

Perekond Endrikson, Vihtra küla.

Perekond Saaliste, Kikepera küla.

Neljas klass: talud.

Perekond Mägi, Soosalu küla.

Perekond Liesment, Metsaääre küla.

Perekond Välimäe, Koonga küla.

Andmed: Pärnu maavalitsus