Vastab Maie Joala, konkursi “Eesti kaunis kodu 2012” maakondliku komisjoni esimees.
Oma kätega rajatud aed loob rõõmsaid inimesi
Kodukaunistamise maakondliku komisjoni liikmed vaatasid tavakohaselt ja otsustamiseks üle kõik omavalitsuste esitatud kandidaadid. Oma inimeste ilumeelt väärtustas 14 maapiirkonna valda-linna 19st, esitatud 28 kandidaatkodust ühe omanik loobus maakonna kauneimaks pürgimisest.
Pärnu maavanema Andres Metsoja tänuüritusele 19. juunil on palutud kõik osalenud. President Toomas Hendrik Ilves kätleb esikohaomanikega 19. augustil Haapsalus.
Eesti kodukaunistamise liikumise patroon on riigi president ja algatus ulatub aastasse 1936, riigivanem Konstantin Pätsi aega. Kodumaa kaunimaks loomise ja loojate väärtustamise taaselustas president Lennart Meri 1997. aastal.
Kodukaunistamise konkurssi korraldatakse 15 maakonnas ja neljas suuremas linnas: Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus. Üleriigiline konkurss toimus 15. korda, Pärnu maakonnas aga 14. korda. Maakondliku konkursi korraldaja on maavalitsus, toetab Pärnumaa omavalitsuste liit.
Maie Joala, olete olnud kodukaunistamise maakondlikus toimkonnas algusest peale. Mis jäi teile ja viieliikmelisele komisjonile seekordsel ringsõidul silma?
Tänavunegi konkurss pakkus rohkelt häid elamusi. Siirast heameelt valmistas kõigi konkursil osalenute pühendumus oma koduaia eest hoolitsemisel, ilu loomisesse on pandud südant ja hinge ning tulemuski on maitsekas, omavahel on kooskõlas nii keskkond, hooned kui haljastus.
Hooldatud alad järjest suurenevad. Kui esimestel aastatel piirdus see õuealaga, siis nüüd võib niidetud ala mõõta mõnes kohas lausa hektarites. Võlub sujuv üleminek hooldatud koduõuelt ümbritsevale maastikule.
Taas oli rõõm näha konkursile esitatud tootmishooneid, näiteks Aassalude karjalauda ümbrus Are vallas oli uskumatult korras ja puhas.
Mida hindate? Kas pere ilumeelt, leidlikkust ja tööd või majanduslikke võimalusi koduümbruse kujundamisel?
Komisjon püüab hinnata eeskätt koduomaniku hoolt ja head maitset. Meenuvad president Ilvese sõnad läinud suvel Ugala teatris kodukaunistajate paremiku vastuvõtul, et ilusad aiad ei ole tekkinud üleöö või iseenesest, see on järjekindla töö tulemus. Seda tööd on tehtud alati südamega ja vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele.
Koduümbruse kujundamisel lähtutaksegi enamasti vajadustest. Aeda rajatakse eelkõige iseendale, selle nimel tegutsetakse, sest oma kätega loodud aed annab meile omakorda energiat tagasi, loob rõõmsaid ja õnnelikke inimesi.
Komisjoni liikmed pidid valima kolm paremat ja neist esikohale tõstetu. Keeruline?
Konkursil nägime põnevaid ideid, näiteks pügatud männid, ja kogesime, et meie kliimas kasvavatest taimedest on võimalik rajada Jaapani aeda. Tunnetatav on isetegemise rõõm, suur tahe ja pealehakkamine. Parimate valimine ei olnud sugugi kerge ülesanne. Nagu eelnevatel aastatel tuli komisjonil valida välja neli paremat ehk iga hindamisklassi klassi parim autasustamiseks presidendile.
Räägime neljast esikohavõitjast teie kui komisjoni esimehe pilgu läbi.
Eramutest on perekond Kutseril Paikusel suhteliselt väikesel krundil oskuslikult läbi mõeldud kujundusega ilu- ja tarbeaed. Üldmuljele lisavad ehedust looklevad liigirikkad püsilillepeenrad, veesilm, okaspuuvormid.
Taludest äratas Mägi pere Muhke talu Soosalu külas tähelepanu maalähedusega. Kaks hektarit hooldatud ala sulandub ümbritsevasse maastikku. Avar taluõu on kujundatud oskusliku käe ja lihtsate võtetega, nagu maakividest piirdeaed mõnusa istumisnurga, aiapaviljoni ja lõkkeplatsiga.
Looduslähedasest keskkonnast perekond Absaloni kodu Reiu külas on sellise aiaga, mis minu ja komisjoni liikmete arvates vastab oma olemuselt inimlikule täiuseigatsusele. Haljastus sulab kokku männimetsaga, sealt vaatega merele, muulile, pilkupüüdvate lillepeenardega harmoneeruvad teerajad, laternad, voolav vesi.
Hoonerühmadest on perekond Vene Taltsi tootmistalu Kastnas taastatud vanale kohale ja koosneb kaheksast hoonest, mille ümber on neli hektarit murupinda, mida pererahvas ise korrastab ja on haljastanud ning täiendab pidevalt nii, et aias oleks aasta ringi värvide küllus.