Vahur Mäe ärkab jääkülma duši all

Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavolikogu esimees Vahur Mäe magab hommikul kaua, käib siis jääkülma duši all, et päeval kümme tundi tööd rabada ja pärast seda peaaegu iga päev korralikult trenni teha.

Pärnu kesklinnas Aisa tänavas üles kasvanud 32aastane Mäe on alati olnud väga sportlik. Ta oli kõigest viieaastane, kui ema pani poisi ujumistrenni.

“Minu vanaema ja ema hoolitsesid selle eest, et mul oleksid võimalikult mitmekülgsed ja sportlikud tegevused,” meenutas Mäe. “Ujusin kaheksa aastat toonases Vana-Pärnu ujulas, mida enam ei ole. Kümnendast eluaastast hakkasin jooksuga tegelema ja sellest ajast osalen teisipäevastel aastajooksudel.”

Et jooksmine on Mäe kirg, selles on suur süü spordikohtunik Priit Neemel, kes teda lapsepõlves aastajooksudel sütitas.

“Elan praegu Mai rajoonis otse linnalehmade kõrval ja tegu on minu jaoks väga inspireeriva merevaate taustal oleva kohaga,” avas linnavolikogu esimees. “Linnalegendid küll väidavad vastupidist, ent tegelikult on Mai ülirahulik piirkond, kus on teenused ja logistika hästi paigas. Kõige tähtsam on, et jooksurajad algavad mu ukse eest. Rannaniit on sealsamas, Raeküla mets 20 minuti kaugusel. Kohe on võimalik sukelduda rohelusse.”

Tee tippu lõpetas vigastus

Vahur Mäe suurim armastus on ilmselt sõudesport. Ülejõel asuvasse Pärnu sõudeklubisse sattus ta 1993. aastal sõbra õhutusel.

“Tegelesin jõe vasakkaldal natuke aerutamisega ja panin tähele, et mingid vennad liiguvad, selg ees, minust oluliselt kiiremini,” muigas Mäe. “Nii sattusingi sõudmise juurde, kus minu esimeseks treeneriks sai Evi Lepik, keda kahjuks enam ei ole. Seejärel läksin edasijõudnud noorte gruppi, mida juhendas Märt Lelle. Tema on minu elus mänginud väga tähtsat rolli. Nagu ka legendaarne Mihkel Leppik.”

Sõudetrenni tegi Mäe väga tõsiselt 2005. aastani, mil elu tegi omad korrektiivid. Tipphetkel tegi ta trenni kuni kümme korda nädalas ja treeningud venisid isegi nelja tunni pikkuseks.

Tõenäoliselt ülekoormusest tingitud seljavigastus tõmbas aga Mäe sõudekarjäärile kriipsu peale.

“Olen sõudmise jaoks liiga lühike,” nentis Mäe. “Mulle ei ole loodus kahjuks andnud nii pikki jäsemeid, kui sõudmises on vaja. Kui tuli vigastus, võtsin asju reaalsustajuga ja sain aru, et minu pürgimised kõrgemal tasemel on läbi.”

12aastase sõudekarjääri sisse mahtus palju ilusaid hetki. Mäe on istunud näiteks ühes paadis tiitlivõistluste medalimeeste Tõnu Endreksoni, Allar Raja ja Jüri Jaansoniga. Koos kahe esimese hea sõbraga võitis Mäe 2004. aastal üliõpilaste maailmameistrivõistlustel Eesti kaheksapaadiga pronksmedali. Siia juurde on tal panna veel seitse kulda Eesti meistrivõistlustelt.

Sealjuures tegi Mäe sporti töötamise kõrvalt West Spordi spordipoes.

“Spordipoes soodustatakse sportimist,” avas Mäe. “Ja eks noored ikka proovivad ja selles, et keegi sellises mahus trenni teeb, ei ole midagi üllatavat.”

Kuigi Mäe ei ole olnud kunagi tugitoolisportlane, on siiski üks ala, mille teleülekandeid ei jäta ta kunagi vaatama. See ala on sõudmine.

Kui Eesti paarisaeruline neljapaat võitles mai lõpus Luzernis MK-l pääsu eest olümpiale, filmiti samal päeval võidupüha maratoni reklaamklippi. Samal ajal kui teised klipis osalejad jooksuks valmistusid, istus Mäe bussis ja elas sülearvutist interneti vahendusel kaasa Eesti sõudjatele.

Mäe kinnitusel andis sõudmine talle nii ülitugeva põhja kui ilmselt sporditegemise isu kogu ülejäänud eluks. “Sõudmine alana nõuab nii mitmekesist treeningut, mida teiste spordialade tegijad ilmselt ei kujuta ettegi,” selgitas ta. “Jooksmine on aluseks, peale selle muidugi murdmaasuusatamine, ujumine ja üldkehaline ettevalmistus jõusaalis.”

Osaleb Vasaloppetil, kuigi suusatamine ei meeldi

Hiljem on Mäe teinud aktiivselt tervisesporti. Jooksmine on siiani tema lemmikspordiala ja jooksmas käib ta vähemalt neli korda nädalas. Reeglina 12 kilomeetrit, vahel 15. Jookseb nii rannas kui Raeküla metsas ja seda aasta läbi. Ilm Mäed jooksurajalt minema ei peleta. Korra nädalas käib ta jõusaalis, võimalusel osaleb rahvajooksudel ja käib talvel aeg-ajalt suusatamas.

Mäe nendib muiates, et tegelikult talle ei meeldi eriti suusatada, sest see eeldab tüütut suuskade määrimist.

Sellele vaatamata on Mäe iga-aastases kohustuslikus programmis Tartu maraton ja ta on osalenud viis korda Rootsis Vasaloppeti 90kilomeetrisel suusamaratonil, mille läbis parimal korral veidi rohkem kui kuue tunniga.

“Võistlustel on muidugi adrenaliini teema ja võimalus vahelduseks endast maksimum välja pigistada,” kinnitas ta.

Mäe ei kujuta oma elu spordita ette. Pealegi on tervisesport tema arvates parim elukindlustus.

“Uuringud tõestavad, et inimene, kes on füüsiliselt aktiivne, panustab tänu sellele oma töökohal 10-15 protsenti rohkem,” rääkis Mäe. “Sellest motost peaks iga liikumisharrastaja lähtuma. Tootlikkus tõuseb väga lühikese aja jooksul. Teiseks ei kujuta ma ette päeva, mis algaks jääkülma dušita. Armastan kaua magada ja hommikune külm dušš on hädavajalik, et mind käima tõmmata.”

Sealjuures on huvitav teada, et kirglik spordimees Mäe ei jälgi absoluutselt toitumist ja sööb, mida tahab ning millal tahab.

“Kõikvõimalikud spordijoogid ja taastumisvahendid on minu menüüst ammu eemaldatud,” kinnitas ta. “Ma ei pea seda õigeks, kui rahvasportlane tarbib spordikemikaale. Kui inimene korralikult toitub, saab ta kõik vajaliku toiduainetest kätte.”

Mäe tunnistas, et armastab väga magusat. “Saiad ja tordid on väga OK, mulle meeldib näiteks juua kohvi vahukoorega,” kirjeldas ta. “Öösel kell 2 ma muidugi ei söö, aga kell 21 ei ole probleemi seapraad või liiter jäätist ära süüa. See on lihtsalt super!”

Ometi ei julge ta sellist toitumist igaühele soovitada.

“Sõudjatel, jooksjatel, jalgratturitel ei ole kaaluga probleeme,” tähendas Mäe. “Nende kulutatud kalorite hulk on igal juhul suurem kui sissevõetud kalorite hulk. Samal ajal, kui ma sporti ei teeks, ei oleks mul ilmselt niimoodi söömiseks vajadust, sest energiatarbimine oluliselt kahaneb. Arvan, et kilode teema kerkiks siis päevakorda küll.”

Armastab spordiüritusi korraldada

Pärast Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi lõpetamist tudeeris Mäe Tartu ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltööd. Kuid selles valdkonnas ei ole ta päevagi töötanud. Küll on Mäest kujunenud viimase 11 aasta jooksul Pärnumaa üks kibedamaid spordiürituste korraldajaid.

“Minu iseloom on juba selline, mis sunnib uute katsetustega liituma,” põhjendas Mäe. “2001. aastal kutsus klubikaaslane Jüri Jaanson mind korraldama esimest kahe silla jooksu. Aasta hiljem sai minust juba jooksu peakorraldaja. Olen Jürile palju tänu võlgu, tema mind selle korralduspoole juurde vedas.”

Kahe Silla klubi on vedanud Jüri Jaansoni kahe silla jooksu igati edukalt ja tänavu septembris toimub jooksuüritus esimest korda kahepäevasena.

“Ajapikku korralduse tase tõusis ja 2007. aastal otsustasime taaselustada kahe staadioni jooksu, aasta hiljem jõudsime Rannametsa luitejooksuni,” rääkis Mäe. “Elu ise tingis selle, et spordirahvas soovis rohkem võimalusi, võimaldasime siis neile.”

Eelseisval reedel seisab Mäel ees aga ilmselt oma korraldajakarjääri üks raskemaid katsumusi, kui toimub esimene võidupüha jooksumaraton Torist Pärnusse.

“Jooksu idee pakkus välja orienteerumisklubi West initsiaator ja tulihingeline rahvasportlane Jüri Leesmäe, kes on suisa ühe liikumisharrastaja ideaalkuju,” teadis Mäe. “Meil on väga ilusas looduskeskkonnas rajad ja nii tekkis idee siduda trassil loodus ajaloolis-kultuuriliste vaatamisväärsustega. Rajal on väga eriilmeline pale ja tegu on kindlasti Eesti kõige emotsionaalsema maratonirajaga.”

Mäe ja Leesmäe kõrval lööb maratoni korraldamises kaasa kolmaski tulihingeline jooksumees Indrek Jürgenstein ja oma osa annavad vabatahtlikud.

Täispikale ja poolmaratonile ootab Mäe kokku vähemasti 300 spordisõpra.

Samal ajal toimub linnas SK Raudmehe ja veefestivali “Watergate” korraldatav kepikõnd.

Maratoni jooksma Mäe siiski ei lähe, sest on ametis jooksu korraldamise ja kommenteerimisega. “Peakorraldajana pean tagama terviklikult jooksu toimimise ja jooksurajalt ei saa ju ootamatustega tegeleda,” selgitas ta. “Kahe silla jooksul läks omal ajal nii, et kuna olen ise asja sees, mõtlesin, et ei hakka kedagi palkama ja üritan ise kommenteerida. Nüüd olen teinud seda juba viis aastat.”

Mäe on nagu Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga. Tema põhitöökoht on Pärnumaa spordiliidu projektijuhi amet. Selle kõrvalt juhib ta tänase kuupäevaga täpselt ühe aasta Pärnu linnavolikogu tööd, toimetab Eesti sõudeliidu kodulehekülge internetis, arendab Raeküla terviserada ja korraldab spordiüritusi. Nii kujunevad ta tööpäevad sageli pea kümnetunniseks.

Kuid olgu aega käes kui vähe tahes, sportimist ei takista ajapuudus Mäel kunagi.

CV

Vahur Mäe

* Sündinud 24. mail 1980 Pärnus.

* 1998. aastal lõpetas Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi.

* 2002. aastal lõpetas Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse erialal.

* Töötab Pärnumaa spordiliidu projektijuhina ja on Eesti sõudeliidu kodulehe toimetaja.

* 2011. aasta 16. juunist Pärnu linnavolikogu esimees.

* Seitsmekordne Eesti meister sõudmises ja 2004. aasta üliõpilaste maailmameistrivõistluste pronksmedalist kaheksapaadil.

* Pärnu linnavolikogu liige Toomas Kivimägi valimisliidus 2009. aastast.

* 2001. aastast tegev Kahe Silla klubis jooksude korraldajana.