Reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur väitis oma esimeses ajaleheusutluses ministrina, et töötuskindlustushüvitise saamine on riigi raha kerjamine. Enamgi, Pevkuri hinnangul on hüvitisesaajad mugavad inimesed, kes ehk ei tahagi töökohta leida.
Käesoleva aasta lõpuks võib juhtuda, et iga kuues Eesti töövõtja on töötu. Selle halastamatu numbri valguses on uue sotsiaalministri väljaütlemised küünilised, et mitte öelda küündimatud. Päevas kaotab töö kümneid inimesi kogu Eestis. Kui väikealevis pea ainsana tööd pakkunud suurettevõte uksed sulgeb, ei ole mõeldav, et uus töökoht leitakse järgmisel päeval.
Maksumaksjatena tagavad kodanikud riigiteenuste nagu töötuskindlustuse, töötute ümberõppe, ravikindlustuse olemasolu. Seetõttu ei tohiks teenusevajaja rolli sattudes keegi meist häbi tunda ega arvata, et tegemist on riigi raha raiskamisega. Vastupidi, tegemist on meie maksudest laekunud raha sihtotstarbelise kasutamisega.
Tööturuamet on korduvalt avaldanud muret, et inimesed ei tea oma õigustest töövõtjana sugugi nii palju, kui võiks. Tihtipeale ei teata näiteks sedagi, millistel alustel on inimesel õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Olgu märgitud, et hüvitisele on inimesel õigus näiteks pikaajalise töövõimetuse, koondamise või ettevõtte likvideerimise korral, aga ka näiteks juhul, kui lõpeb tähtajaline leping või lahkutakse ebarahuldavate tulemuste tõttu katseajal. Hüvitise määr sõltub palga suurusest.
1. maist 2009 tööturuamet ja töötukassa liidetakse. Pakutavate teenuste sisu täiendamisest ning kvaliteedi edendamisest võtavad osa nii riik kui sotsiaalpartnerid. Nagu tööhõiveametid praegu hakkab uus töötukassa andma teavet tööturu olukorra, toetuste ja vabade töökohtade kohta. Samuti pakub töötukassa karjäärinõustamist, tööpraktikat, ettevõtluse alustamise toetust ja tööturukoolitust.
Tööturukoolituse tähtsus on suurenenud. Paraku ilmnevad kitsaskohadki. Praegu saavad koolitusi vaid registreeritud töötud. Olen seisukohal, et seda ringi tuleks viivitamata laiendada. Esmalt koondamisohus inimestele, kes töötavad hääbuvas harus, nii on võimalik leevendada töökoha kaotust ning väljavaade leida uus koht suureneb. Koolitusesaajate hulka peaksid kindlasti kuuluma madala kvalifikatsiooniga ja miinimumpalga saajad ning tööturult näiteks laste kasvatamise tõttu eemale jäänud kõrgharidusega inimesed.
Majanduskriisis sõltub paljude Eesti perede elukvaliteet just riigi pakutavast toest.