Kaitsepolitsei huviorbiiti sattunud keskerakondlane, Tallinna linnavolikogu liige Elmar Sepp ei olnud üllatunud, kui kaitsepolitsei ametnikud ta ukse taga seisid. Sarnaselt oma suure juhi, Tallinna linnapea Edgar Savisaarega kahtlustab Sepp vandenõu Keskerakonna vastu.
Paraku ei taha keskerakondlased tunnistada, et Eesti suuremates linnades korruptsioonijahis pole nemad ainsad ”süütult kannatajad“. Uuritakse reformierakondlasi ja muidki ametnikke, kelle puhul esimese hooga ei ole võimalik parteilisust üldse tuvastada.
Nüüd on lugu nii, et korruptsiooniilmingud on Eestis käsile võetud. Pole sugugi võimatu, et süvitsi minnes avaldub Eesti üleskiidetud paipoisi kesta all hoopis eemaletõukav sisu.
Probleem on muidugi selles, et paraku on kaitsepolitsei sepatöö sattunud halvale ajale. Nii või teisti tiritakse korruptsiooniteema valimiskampaaniasse. Seejuures aga ei ole vaja, et mõni erakond hakkaks looma märtrikuvandeid.
Pärnu puhul oleks äärmiselt oluline, et mõne uurimise alla sattunud kohaliku poliitiku suhtes saabuks selgus enne suve. Paljud esitavad endale küsimuse: kas kapo juurdluse tulemus võiks olla täideläinud ütlemine, et suured sulid sõidavad tõllas, väikesed ripuvad võllas? Lihtsamalt sõnastades: kas kaitsepolitsei suudab Pärnus esitada süüdistused, millega kohtusse minna ja võita?
Tallinnas meenutab kaitsepolitsei töö küll Augeiase tallide puhastamist, aga selle vajalikkuses pole põhjust kahelda. Jüri Vilms pöörleks vurrina hauas, kui teaks, millega võib tegelda temanimeline sihtasutus, mida seostatakse Keskerakonna varjatud rahastamisega. Korruptsioon on reaalne siseoht igale demokraatlikule riigile.