Vändra Viko klubist kasvanud, nüüd Astana profitiimi särgis sõitev Tanel Kangert triumfeeris pühapäeval Šveitsi velotuuri viimasel etapil, juba homme alustab ta Rõuges Eesti meistrivõistlustel sinimustvalge võitjasärgi jahti.
Tanel Kangert võttis elu esimese profivõidu
19. juuni 2012, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ratturite seas on kodumaa lipuvärvides võistlussärk, mida õigus kanda vaid riigi meistril, ihaldatud trofee. Kas Kangertil see eraldi- või grupisõidus võita õnnestub, pole ta heale vormile vaatamata sugugi kindel, sest stardis on ka Taneli Vändra kooli aegne pinginaaber, praegu Cofidise esisõitja Rein Taaramäe.
Papist poisid pole ka hiljuti Saaremaa tuuri võitnud Mart Ojavee, eksproff Janek Tombak ja kaval Jaan Kirsipuu.
Šveitsi velotuuri peetakse Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania suurtuuride järel tähtsuselt neljandaks, edu sellel on ratturitele väga oluline.
“Olen väga õnnelik,” tunnistas Kangert võiduka finiši järel. “Ma ei ole ju midagi võitnud, ükskord see pidi juhtuma, ja täna tulingi toime!”
Tuuri viimase, 216 kilomeetrit pika mägise etapi algfaasis sai Kangert koos nelja kaaslasega eest ära. Jooksikud kasvatasid edu kuni 13 minuti suuruseks ja see tähendas, et eestlane sõitis tükk aega koguni tuuri virtuaalse liidrina.
“Vorm väga kehv ei ole, tänane üritamine oligi kavas. Astana bossid andsid ka vabad käed, et kel võimalust, andku aga tuld,” rääkis seni Astana liidri Roman Kreuzigeri heaks töötanud Kangert. “Mul oli tunne, et pean midagi tegema, pundis sõitmine tundus enda raiskamisena.”
Peagrupp jooksikuid kätte ei saanud
Kangert tunnistas, et äraminek õnnestus paljuski tänu sellele, et ta päev varem liidritele ligi 11 minutit kaotas, üldarvestuses ohtlik ei olnud ja grupp teda aktiivselt püüdma ei tõtanud.
Etapi teises pooles hakkas peagrupp küll tööle ja vahe jooksikutega kahanes kiiresti, kuid üldvõidule mõtlevad mehed mängisid pigem omavahel kassi-hiirt ning ees sõitjad jäidki kahe minuti kaugusele.
“Viimase tõusu alguseks olime jäänud prantslase Jeremy Royga kahekesi. Korra proovisin minna, aga ta istus mulle kohe sappa. Siis otsustasin, et mina esimesena lõpuspurti ei alusta. Tulingi enne finišiliini tuulest välja ja prantslane andis kohe alla,” rääkis Astana meeskonnaga tuuri võitnud ja individuaalselt 18. kohale tõusnud Kangert.
Kirsipuu soovitas Astanale head kaupa
Kangertit soovitas maailma tippmeeskondade sekka kuuluva Astana liidrile Eduard Vinokurovile mõni aasta tagasi Eesti ratturite mentor, rattamaailmas kaalukat sõna omav Jaan Kirsipuu. Ütles – selle poisi võite julgelt võtta, garanteerin, et tegemist pole tšainikuga. Sellega mõeldakse rattaspordis grupis loksujaid, kellest pole ei tegijaid ega abilisi.
Kes eestlastest Londoni olümpial ratta stardijoonele lükkab, pole veel selge. Naistest läheb Grete Treier, meesmaanteeratturitele on kohti täpselt üks. Mis tähendab, et ühel eestlasel tuleb grupisõidus võidelda suurte rattamaade nelja-viie mehe tiimitöö vastu.