Juhtkiri: Mis on lahti Pärnumaaga?

Pärnu Postimees. Foto: PP

Läinud reedel avalikustas statistikaamet möödunud aasta keskmise brutokuupalga ja palga aastase muutuse protsentides. Nädala algul ei olnud see informatsioon (veel) uudisekünnist ületanud. Asjata, sest tegemist on erakordselt huvitava numbrijadaga.

Keskmise palga puhul pole liidreid vaja kaugelt otsida. Need on Tallinn 967 ja Harju maakond 948 euroga.

Tartu maakond oma 807 euroga on kolmandal positsioonil uhkes üksinduses, jäädes tublisti maha eesolijaist ja edestades veel tublimalt taganttulijaid.

Eesti ülejäänud maakondade keskmine kõigub suurusjärgus 641–692 eurot. Arvestades siit maha maksud, saame päris nukra pildi. Tõesti-tõesti, Eestis ei ole hinnad kõrged, vaid palgad madalad.

Täieliku üllatuse valmistab maakondade edurivis Pärnu maakond. Meie keskmine oli läinud aastal 692 eurot ja aastane muutus –0,3 protsenti! Brutopalga poolest oleme justkui neljandad, aga mis puudutab aastast muutust, siis viimasest viimasemad.

Aastase muutuse poolest oli meist eespool Viljandi maakond 0,5protsendise tõusuga.

Ent mis andis hoogu juurde Rapla maakonnale, kus aastane muutus on 11,1 protsenti, või Valgamaale 9,4 protsendiga?

Ainsa maakonnana brutokuupalga tagasiminek peaks maavalitsusele olema selge signaal uurida statistikaametilt, mis sellise vähikäigu on põhjustanud. Paraku ei selgu uudisest endast, mis on maakondades olnud palgakasvu mootorid ja miks on Pärnumaal klapid umbes.

Küll on nüüd selge, miks keegi ei tunne Pärnumaal kedagi, kellel oleks möödunud aastal palk oluliselt tõusnud. Pärnumaal oleks püüelda vähemalt Eesti keskmise brutopalga poole, mis läinud aastal oli 839 eurot.