2006. aastal Euroopa Liidu rahaabiga valminud luksusliku, 21 miljonit krooni maksma läinud Pärnu rannapromenaadi korrashoidmine käib linnavalitsusele valusalt rahakoti pihta.
Rannapromenaad purskab ja neelab raha
21. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks ei ole promenaadi uhkeima, rannahoonepoolse purskkaevu valguse- ja veemäng enam nii suurejooneline kui 2006. aastal, kui ehitis Eesti parimaks kommunaalrajatiseks tunnistati.
Põhjuseks ummistunud filtrisüsteem ja lagunenud või lammutatud automaatvalgustid, millest igaüks eraldi maksab ligi 8000 krooni.
“Need on omal ajal hästi keeruliste süsteemidega üles ehitatud ja kui üks jupp katki läheb, on see parandamine üsna kallis,” nentis Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo.
Vaatamiseks, mitte pesemiseks
Promenaadi purskkaeve hooldava OÜ Kinbassi juhataja Toomas Saare hinnangul ei ole valgustid karmides ilmastikuoludes alla vandunud, vaid inimese käe läbi kannatada saanud. Või jala. “See on ikka meelega pekstud, mitte kogemata läinud,” pakkus ta, et kahe sentimeetri paksusest turvaklaasist läbiraiumiseks on vaja üsna palju toorest jõudu rakendada.
Samuti ei tööta promenaadi kobarkäimlapoolses otsas asuva purskkaevu valgustussüsteem, mis Saare väitel on veel kulukam. Tema arvates oleks lahendus asendada pirtsakas ja kallis valgustussüsteem lihtsama ja odavamaga. “Et mingigi valgus oleks,” sõnas Saare.
Mis aga veesurvesse puutub, siis vähemalt selles suhtes saavad purskkaevud Murakas-Ollo kinnitusel peagi korda. “Nendega on see mure, et inimesed tassivad sinna meeletustes kogustes liiva,” tõdes ta, et filtrid kipuvad alatihti ummistuma.
Mitte et rannaliivale rajatud purskkaev üldse liiva ei taluks, aga mis liig, see liig. “Ega me ole ju mõelnud seda purskkaevu jalgade pesemiseks,” ütles Murakas-Ollo, kelle sõnutsi on atraktsioon siiski distantsilt jälgimiseks. Sama probleem olevat Rannapargi purskkaevuga, mis näebki välja nagu kena purdega kraavike.
“Inimesed võtavad kingad jalast ära, istuvad sinna maha, võtavad rätiku kõrvale, natuke leotavad oma jalgu, pesevad liivast puhtaks, lähevad edasi,” rääkis nõunik, kelle teada on linnavalitsuses arutatud pesemist keelavate siltide paigaldamist purskkaevude juurde. “Muidugi, ühtegi last sealt ära ajada ei saa. Kui see väike põnn seal mängib, on see talle ju puhas rõõm,” lisas Murakas-Ollo.
Tuulega kraanid kinni
Kui palju promenaadi ülalpidamiseks regulaarselt raha kulub, jättes arvestamata ootamatud väljaminekud, nagu valgustite vahetamine, millest madalamad ja odavamad maksid omal ajal 26 000 krooni lamp, ei osanud Murakas-Ollo täpselt öelda.
Halduskulu koosnevat paljudest komponentidest. “Seal on liivapühkimine ja koristus ja prügikastide tühjendus ja elekter ning vesi ja purskkaevu hoolduskulud,” loetles ta.
Omamoodi märk sellest, et praegustes kitsastes oludes, linnatänavate pimendamise aegu on ehk tegemist liialt kuluka objektiga, on see, et suurema tuulega tuleb raha kokkuhoidmiseks purskkaevu kraanid kinni keerata.
“See veekadu oli ikka õudne, kümned kandid tunnis,” meenutas Saare tuulist nädalavahetust. “Tolline toru ei jõudnud vett peale lasta ja jooksis tühjaks.”