Pärnu tüdruk tegi Hiinas modellitööd

Cätlyn Tamme arvates on modellitöö lahe just seepärast, et saab keelepraktikat, reisida ja suhelda noortega eri kultuuriruumidest. Foto: Urmas Luik

Cätlyn Tamm (16) on Koidula gümnaasiumi neidis, kes modellikarjääri tõttu oli sunnitud jätkama kooliteed e-õppes, mida Pärnus kahjuks ei pakuta.

Cätlyn sattus modellinduse karussellile 2010. aastal. On kõlama jäänud, et paljud modellipiigadest “leitakse”, mis tähendab, et modelliagentuuride esindajad hoiavad avalikel üritustel silmad lahti, et teismelisi noori iludusi märgata.

Niisamuti juhtus Cätlyniga, kes “leiti” Pärnu gildi päevadel. 14aastane neidis hakkas siis just lõpetama 8. klassi, kui E.M.A. agentuuri töötaja talle ligi astus ja teema jutuks võttis.

Timmitakse kõnnakut

Mõne aja pärast helistati Cätlynile ja kutsuti telesaatesse “Võta või jäta” kohvritüdrukuks. “Ma pole kunagi tahtnud modelliks saada, aga mõtlesin, et proovida ju võiks,” meenutab piiga. Nüüdseks teab ta päris hästi, mida moemaailm endast kujutab, ja talle meeldib see. Paraku pole selle maailma argipäeval eriti palju kokkulangevust “Supermodelli” saate formaadiga, mis telerist paljudele tuttav. Seal luuakse kunstlikud konfliktsituatsioonid, et pinget üleval hoida, elu on midagi muud.

Ajas tagasi minnes märgib Cätlyn, et konkreetne Eesti agentuur talle eriti palju tööd ei pakkunud. Ilmselt arvestati, et neid on põhikooli lõpuklassis ja tahab sellega kenasti ühele poole saada.

“Agentuurid maalivad tüdrukutele modellielust ahvatleva pildi, tegelikkus ei pruugi nii roosiline olla,” räägib Cätlyn. Nii ootas temagi mõnda lahedat tööpakkumist ja kui ülemaailmne modelliagentuur Starsystem ta 10. klassi sügisel kuuks ajaks Milanosse lähetas, sai ta tõelist moemaailma juba lähemalt vaadata.

Elu Milanos tähendas igapäevaseid casting’uid ja moesõusid.

Casting on modellile nagu tööintervjuu, kus ta esitleb ennast ja kus võimalikud tööpakkujad uurivad tema modellialbumit ja strateegilisi mõõte. Ja kenasid tüdrukuid, kelle vahel valida, jagub hordide kaupa.

Õnneks sobis 177 sentimeetrit pikk ja 50 kilo kaaluv sihvakas eestlanna kuldsete mõõtudega ja sobitus nii foto- kui show-modelliks.

Cätlyn teab, et eri riikides kehtivad modellidele eri ilustandardid ja raske on läbi lüüa, kui oled liiga pikk või lühike. “Eks see üks liikuva riidepuu amet ole,” lausub ta lõbusalt.

Showcasting’utel tuleb kõndida laval ja puutuda kokku eri spetsialistidega, kes püüavad parandada tüdrukute rühti ja kõnnakut. Alati annab midagi paremaks muuta.

Et Cätlyn on varemgi armastanud kõrgeid kontsi, ei valmistanud laval käimine talle erilisi raskusi. See kuu õpetas talle iseseisvust, üksi eluga toime tulema ja moemaailm hakkas neiule meeldima. Modellinduses ei otsita niivõrd ilu, kui just eri- ja isikupära, teab ta.

Eestis tagasi, tehti Cätlynile pakkumine minna talvel tööle Hiinasse. Piiga võttis mõtlemisaega, sest ei tahtnud oma õpinguid päris nurka visata. Koos emaga uuriti, mis väljavaated on jätkata Eestis hariduse omandamist e-õppel. Selgus, et seda pakub ainult Audentese erakool.

“Pärnuski võiks olla e-õppe võimalus, olgu kas või tasuline,” leidis Cätlyni ema, kes tütrele valikute tegemisel palju toeks on olnud, ent lisab, et otsused on Cätlyn siiski teinud ise.

Nii astus Eesti kaunitar tänavu veebruaris lennukile, et teha tööd Hiina moetööstuse heaks. Esmalt sõlmiti leping kolmeks kuuks. Esmamulje, mille Peking Euroopa hillitsetud linnade kõrval Cätlynile jättis, oli selline, et ta oleks tahtnud lennukisse tagasi minna ja kiiresti koju sõita.

Hiinas hinnas nukunäod

Kultuurišokk oli suur ning öine pimedus, külm ilm ja räpane lennujaam võimendasid seda. Jõudnud modellide peatuspaika, selgus, et pilvelõhkuja 27. korruse korteris elas neide kokku terve tosin.

“Üks Eesti tüdruk oli veel. Läksime temaga koos Hiina moeagentuuri protsessima. Eestlased ei ole ju kunagi millegagi päris rahul,” naerab Cätlyn. Et protestist on kasu, selgus, kui tüdrukud kohe sama maja 7. korruse kenasse korterisse üle viidi. Taas algasid casting’ud, iga päev oli neid mitu, ühel päeval lausa kaheksa. Päevadesse mahtusid presentatsioonid, sõud ja kataloogikauba pildistamised.

Cätlyn harjus iga päev taksoga tööle sõitma, harjus kiirtoidu ja õhusaastega. Autojuht oli agentuuri poolt ja suurlinn tundus turvaline.

Vaba aega tüdrukutel ei olnud, kui nad seda just ise endale ei võtnud. “Turistina oleks mulle see linn ilmselt rohkem meeldinud,” kommenteerib Cätlyn.

Eestlanna sobitus hiinlaste iluideaaliga: armas naeratav lapsenägu ja blondid juuksed. Kõndida tuli tippivate ja nukulikumate sammudega. See tulenevat sellest, et inimesed on töökoorma alla mattunud ja tõsised ning lõõgastudes tahavad näha vastupidist.

New Yorgis aga on moes ülikõhnad modellid ja Brasiilias tõmmud. Nende ideaalide järgi lähetavad agentuurid modelle eri riikidesse.

Cätlyn tunnistab, et väsis Hiinast üsna ruttu, see ammendas ennast. Koledaid riideid pidevalt vahetades hakkab igav. Muidugi ei tohi modell seda välja näidata.

Cätlyn jäi koguni haigeks: sai kerge toidumürgituse. Ema oli mures ja jälgis pidevalt distantsilt tütre tervislikku seisundit.

Õnneks häda möödus ja töö võis jätkuda. Igal hommikul tuleb modellil tõusta ja särada, igasugune väsimus peidetakse paksu meigikorra alla.

“Pildistamine on igav. Laval esinemine on huvitavam,” leiab Cätlyn. Modellitöö on tema meelest huvitav just seepärast, et saab keelepraktikat, reisida ja suhelda noortega eri kultuuriruumidest. Moeilmas köidavad neidist disain ja moeajakirjandus.

“Ma ei saa jätta kooli pooleli, nagu mõni seda soovitanud on, öeldes, et õppida saab ka hiljem. Mu süda poleks siis rahul,” lausub heade hinnete poolest tuntud piiga.

Suve tahab Cätlyn koos perega veeta, sõita Eestis ringi ja puhata.