Korterelamute soojustamine vähendab küttearveid

Tallinna maantee 2 elanikud maksavad pärast maja renoveerimist kütte ja pangalaenu eest vähem kui varem kütmise eest. Foto: Ants Liigus

Pärnu Kesklinna silla kõrval asuva Tallinna maantee 2 korterelamu kogemus näitab, et renoveeritud maja küttearved ja pangalaenumaksed tulevad elanikele odavamad kui varasemate küttearvete tasumine.

“Enne renoveerimist oli talvel küte 30, pärast renoveerimist maksimaalselt 17 krooni ruutmeeter. Remondifondi korjame 11 krooni ruutmeeter, laen on sellest kaheksa ja pool,” rääkis Tallinna maantee 2 korteriühistu juhatuse esimees Raivo Kohv.

Korteriühistud vahetasid kogemusi

Kohv kõneles oma kogemustest korteriühistu juhtidele ja liikmetele korraldatud seminaril, kus Sihtasutus KredEx korterelamute renoveerimisvõimalusi tutvustas. Saalitäis inimesi kuulas teda huviga, sest paljud Pärnu kortermajad on huvitatud oma elamu KredExi abiga renoveerimisest, kuid enamik pole töödega veel alustanud.

Tallinna maantee 2 soojustati fassaad, pandi uus katus ja ehitati ümber küttesüsteem. “Aastaid ei olnud majas midagi tehtud, korterites hallitas. Tellisime energiaauditi ja tõstsime remondifondi makseid, elanikud tulid päris ilusasti kaasa,” ütles Kohv.

Telliskividest ehitatud hoone remondiks kulus 262 000 eurot, millest 15 protsenti maksis kinni KredEx. Neli korteriomanikku tasus oma osa kohe ära, ülejäänud võtsid 20 aastaks pangalaenu. Ideest teostuseni kulus kaks ja pool aastat.

Kohvi jutu järgi oli kõige keerulisem küttesüsteemi vahetada, sest inimesi polnud kogu aeg kodus. Sama rääkis Tallinnas Sõpruse puiestee 244 renoveerimiskogemusi tutvustanud KredExi hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. “Fassaad läheb kiiresti, korterites aknad ja küttesüsteemid aeglasemalt,” lausus Kuusk.

Suurim viga, mis aknaid vahetades tehakse, on ventilatsiooni arvelt kokkuhoidmine. “Vanad aknad on suhteliselt hõredad, õhk tuleb sisse. Vahetate aknad ära, õhk ei tule enam läbi. Tagajärjeks süsihappegaasi osa suurenemine ja hallitus, eriti viimastel korrustel,” selgitas kütte- ja ventilatsiooniehitusinsener Teet Tark.

Targa sõnutsi tekib keskmises korteris viis kuni kümme kilogrammi niiskust päevas. Niiskus sobib hästi tolmulestadele, mille väljaheidete suhtes on paljud inimesed allergilised. “Vaadake talvel aknast välja: kui aken on udune, on ventilatsioon ebapiisav,” soovitas Tark.

Iga korteri vannitoas on ventilaator, välisseintes värske õhu klapid. Paraku on need aastatega amortiseerunud, kinni kaetud või välja lülitatud. “Hoiate kütte pealt viis eurot kokku, aga kulutate kümme eurot ravimitele,” tõi Tark võrdluse.

Välisseina kompensatsiooniklappe ei tohi külmemate ilmadega kinni panna, sest siis tekib korteritesse niiskus. Vannitoa ventilaatorist õhu värskendamiseks ei piisa, pealegi on vannitoa uks enamasti kinni. “Energiat ei tohi säästa korteri sisekliima arvelt,” rõhutas Tark ja soovitas alati huvi tunda, kuidas välisseinu soojustades ja aknaid vahetades ventilatsioon lahendatakse.

Kredex pakub renoveerimistoetust

Korterelamute energiasäästlikumaks muutmiseks pakub Kred-Ex 15, 25 ja 35 protsendi suurust renoveerimistoetust. Toetuse suurus sõltub tehtavatest töödest ja nende abiga saavutatavast energiasäästust.

Lihtsustatult tähendab 15 protsenti näiteks välisseinte ja katuse soojustamist, 25 lisab akende vahetuse ning korterites sooja reguleerimise ja mõõtmise ning 35 soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi. Täpsete nõuetega saab tutvuda KredExi kodulehel.

KredExi kommunikatsioonispetsialisti Tarmo Seliste andmetel on KredExile esitatud 445 taotlust. 62 korterelamut soovib saada 35, 134 korterelamut 25 ja 249 korterelamut 15 protsendi suurust toetust.

Toetatakse korterelamuid, mis on ehitatud enne 1993. aastat. Laenuperioodi pikkus on kuni 20 aastat, intress neli kuni viis protsenti. Seni sõlmitud lepingute keskmine laenusumma on 87 893 eurot, keskmine intress 4,05 (vahemik 3,8–4,5) ja laenu pikkus 14,6 aastat.

Paljusid korteriühistute esimehi huvitas, kui kauaks saastekvootide müügi arvelt jagatavaid toetusi jätkub. “Kui energiaaudit tehtud ja asi pooleli, siis jõuate. Kui arutelu on alles idee tasandil, ei pruugi rongi peale jõuda,” vastas KredExi kliendihaldur Kristo Hütt ja lisas, et selliseid toetusi pole varem olnud ja suure tõenäosusega ka ei tule.

Ahvatlevatele toetustele vaatamata ei kiirusta pärnakad oma korterelamuid renoveerima. Pärnus elamute haldamisega tegeleva Helfer KVH OÜ haldusjuhi Annely Peetsalu laual on kolme elamu renoveerimisplaan. Laenulepingu vormistamiseni pole need veel jõudnud.

“Mida väiksem maja, seda keerulisem, sest summad on suuremad,” tõdes Peetsalu. “Kogemus näitab, et see, kes maja renoveerimise poolt on, raha leiab. Asi on rohkem psühholoogiline.”

Peetsalu sõnade järgi mõtleb osa inimesi, et on siiani maja renoveerimiseta hakkama saanud ja saab edaspidigi. Sellele, et korda tehtud maja küttearved on väiksemad ja sealsed korterid väärtuslikumad, eriti ei mõelda.

Kui teha, siis korralikult

Tavaliselt hakatakse elamu seisu pärast muretsema siis, kui fassaad laguneb ja korterites tekivad niiskuskahjustused. Esimene lahendus on pragude täitmine ja fassaadi ülevärvimine. Paraku on sellisest võrdlemisi kallist tööst kasu paariks aastaks.

Ka Pärnu Tammsaare 32 korteriühistu mõtles algul pragude täitmisele, kuid tõstukitega tehtava töö maksumust hinnates loobus sellest. Nüüd on majas kavas fassaad soojustada ja vanad aknad uute vastu vahetada, kasutades selleks KredExi 25protsendist toetust.

“Akende puhul ei tasu eriti vastu olla, sest kõik uuringud näitavad, et katus, fassaad ja aknad on need kohad, kust soojus välja läheb,” ütles Peetsalu. Kuigi osas elanikes tekitab akende vahetus algul vastuseisu, näitab praktika, et pärast pikemat selgitamist leitakse see vajalik olevat. Tallinnas Sõpruse puiestee 244 tegi lõpuks üks vene töömees viimasel hetkel elanikule selgeks, et see on talle kasulik.

Kui aknad KredExi toel vahetada, makstakse neist 25 protsenti kinni. Tõsi, siis tuleb ette panna kolme-, mitte natuke odavamad kahekordsed aknad, kuid ka korter muutub soojemaks.

Peetsalu hinnangul on kõige kasulikum panna kolmekordsed aknad, tasudes nende eest renoveerimise käigus kohe, mitte pangalaenuga.

Maja renoveerima asudes ei tea elanikud, kui palju see neile maksma läheb. Täpne hind selgub alles pärast ehitaja väljavalimist.

Helfer on ühe maja põhjal välja arvestanud, et näiteks 28,3 ruutmeetri suuruse korteri puhul oleks otsemakse 1468 ja 20aastase laenu kuumakse 12.17 eurot (viieprotsendise intressiga). Majas on kavas fassaad renoveerida ja katust soojustada.

“KredExi programm on selleks, et motiveerida korterelamutes elavaid inimesi kodu korda tegema. Keegi ei sunni seda peale, üritame panna inimesi mõtlema, et see on neile kasulik,” lausus Peetsalu.