Mis on lahti Pärnumaaga? Selle juhtkirja pealkirja tonaalsuse järgi võiks arvata, et tegemist on Eesti katastroofipiirkonnaga. Emotsioonid müüvad meedias teatavasti kõige paremini. Elu pole aga enamasti mustvalge, pigem hallide toonide valik.
Kiire repliik vastuseks Pärnu Postimehele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maavalitsus jälgib pidevalt eri sotsiaalmajanduslikke näitajaid meie maakonna kohta. Meie koostöö statistikaametiga on aastaid olnud hea, eriti mainiksin siinkohal ühistööd Mihkel Servinski, Eesti regionaalstatistika korüfeega.
Meie maakonnas toimuvad valulikult needsamad protsessid, mis kogu Eestis ja maailmas: pidev kohanemine majanduskeskkonna suurte muutustega.
Riina Martinsoni artiklis (kahjuks aga mitte samateemalises juhtkirjas) on kenasti viidatud kõige värskematele palganumbritele, see tähendab selle aasta esimese kvartali keskmise brutopalga kasvule.
Märkimata on aga jäetud, et see kasv oli Eesti kiireim väikese Hiiumaa kõrval: tõus oli 12,1 protsenti, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga. Kuna Pärnu maakonnas on erasektori osa Eesti suurim (meil 78,6 protsenti hõivatutest, Eesti keskmine 73,8 protsenti), siis eelkõige tuleb müts maha võtta meie ettevõtjate ja eraettevõtete töötajate ees.
Statistikas ongi mõttekas vaadata pikemaid aegridu, heites absoluutnäitajate kõrval pilgu trendidelegi. Statistikaameti andmebaasis on vanimad keskmise brutopalga andmed aastast 2000. Kui võrdleme aastatuhande alguse palganumbreid möödunud aasta omadega, näeme, et kiireim kasv on toimunud Tartu- ja Põlvamaal (ligi kolm korda), aeglasim aga Raplamaal (umbes 2,3 korda).
Praegu räägitakse palju W-kujulisest majanduskriisist. Kõneldes kriisist taastumisest, tuleks pilguheidu aluseks võtta eelmine tipp – aasta 2008 – ja siis eelmise aasta (2011) näitajad. Kasvuprotsendi alusel on seni olnud parimad Valga- ja Läänemaa, aeglasemalt on keskmine brutopalk taastunud Järva- ja Viljandimaal.
Laias laastus saab Eesti majanduse puhul rääkida suur-Tallinnast ja ülejäänud Eestist. Siinkohal eristub Tartu oma suure avaliku sektoriga (ülikoolid, kliinikud, suured riigiasutused, nagu PRIA), mida majanduskriis vähem räsis, see kajastub loomulikult keskmise brutopalga ja tööpuuduse andmeteski.
Kui võtame vaatluse alla Eesti keskmise palga, on see kõrgem ainult Harjumaal. Ülejäänud maakonnad jäävad alla selle.
Vaadates laia maailma kogemust (kus suurlinnade palgatase on teisest klassist), peaks meie realistlikum ambitsioon olema jõuda Tartumaa ehk Eesti praeguse teisega samale palgatasemele. Sellekski peab väga pingutama.
Oleme teadlikud Pärnu maakonna suurimast nõrkusest ettevõtluse valdkonnas: vananenud majandusstruktuurist. Seepärast oleme võtnud suuna targa majanduse suunas, see kajastub paar aastat tagasi kokku lepitud arengustrateegias ”Pärnumaa 2030+“. Nagu näitab maailmapraktika, võtavad need sammud aega.
Loomulikult ei rahulda meid senine kasvutempo. Seepärast tehti hiljuti muudatusi maakonna ettevõtlus- ja arenduskeskuses, kus nüüd on suurem rõhuasetus investeeringute senisest aktiivsemal Pärnumaale meelitamisel ja töökohtade loomisel.