Ertsma metsaservas kangastus 60 aasta tagune verine lahing

Ertsma metsatuka varjus meenutab mälestuskivi 27. veebruaril 1949 lahingus hukkunud metsavendi, auvalves on kaitseliitlased kapral Norman Vaher (vasakul) ja seersant Remo Allikas. Foto: Ants Liigus

Samal päeval 60 aastat tagasi, mil allkirja sai küüditamiskäskkiri “Priboi”, ajasid julgeolekutöötajad Ertsma küla inimesi kodudest välja vaatama ja ära tundma hukkunud metsavendade elutuid kehi.

Seitsme mehe, ühe naise ja paariaastase lapse laip viidi tuvastamise järel Tallinna. Kuhu nad maeti või kas üldse, arhiivid vaikivad. Seepärast on hukkunute lähedastele ainus koht, kuhu tulla ja küünal süüdata, Halinga vallas Ertsma küla metsatukas 1994. aasta 27. veebruaril avatud mälestuskivi.

Nii ka Ilme Kurigule, kes süütas viis nimelist küünalt, mälestamaks neid viit tuttavat ja sugulast, kes kaotasid elu pühapäeval, 27. veebruaril 1949 Kodesmaa soos Ertsma küla all NKVD vägedega peetud ebavõrdses lahingus.

Teadmata puhkepaik

Sinises talvepalitus hallipäine Ilme Kurig oli üks neist sadakonnast inimesest, keda küünlakuu viimane päev Ertsmale tõi.

Halinga mõisa juurest Lubjaahju mäelt 16 kevadet tagasi toodud kivirahnu juures võtsid auvalvesse kaitseliitlased Norman Vaher ja Remo Allikas.

Kerget lund okstelt puistavate puude varjus mängis Halinga puhkpilliorkester hümni ja vinge tuul lehvitas uhkelt trikoloori kangast.

Korraldustoimkonna liikmetest kaitseliitlased Raul Peetson ja Margo Sai jagasid tuntud koduloolase Sergei Seelandi koostatud tavalises paljunduses trükist “Metsavendade punker Kodesmaa soos Ertsma küla heinamaal” ja lauluraamatut, milles teadmata autori “Metsavendade laulu” sõnadki.

Kõned. Sellest, kuidas igal rahval on õigus kaitsta oma kodu. Ja sellest, kuidas need mehed siin Kodesmaa soos, ühinenuna Relvastatud Võitluse Liitu (RVL), uskusid saabuvat valget laeva. Eesti vabaduse nimel. Liidu põhikirja ja ülesehituse pani paika Pärnu poeglaste gümnaasiumi lõpetanud Endel Redlich 1946. aastal, temast saigi organisatsiooni juht.

Kodesmaa soosse ehitatud RVLi staabipunkris varjanud grupi sidemees ja pealik oli Halinga vallas Lehtmetsa külas sündinud Mihkel Ellermaa.

“Väga kaua kestnud metsavendade võitlus näitab, milline kaitsetahe rahval tegelikult oli,” jõudsid poolringis mõnekraadises külmas tardunud palukamätastel seisjateni Lagle Pareki sõnad. “Viimane metsavend vabanes Venemaa vangilaagrist 1982. aastal, mulle on räägitud, et üks päev metsas võrdus kolme päevaga vangilaagris,” viis kõneleja jutu isiklikule tasandile ja seotusele Pärnu-Jaagupi kandiga metsavendluse kaudu.

“Võime olla uhked, et meie rahva hulgas on sellised mehed, aga me vastutame selle eest, et see tava neid meeles pidada jätkuks,” rõhutas Parek, kes siseministrina eemaldas siinsamas 15 talve tagasi katte mälestuskivilt, mis püstitati muinsuskaitsjate ja koduloouurijate algatusel.

Tõsi küll, omaaegsest punkri asukohast meetrit paar-kolmsada eemale, teeäärsesse ligipääsetavasse kohta.

Võttes appi jagatud ülevaate rohkem kui kaks inimpõlve tagasi juhtunust, algas haarang Kodesmaa sohu ehitatud punkrile 1949. aasta 27. veebruari hommikul kuue paiku. Ööst peale sadas lund. Metsavendade ründamisest võttis osa 15 riikliku julgeolekuministeeriumi töötajat ja 350 sõdurit.

Viimane kuul

Hiljem kirjutati ühes aruandes, et “Pärnumaal Halinga vallas kolme kilomeetri kaugusel Pärnu-Jaagupi alevikust rabas avastati bandiitide punker.

Vastastikuses tulevahetuses sai surma üheksa RVLi staabi liiget, üks arreteeriti haavatuna ja teine pages, teda jälitati, kuid jäi selgitamata, kes põgeneja tegelikult oli. Tulistamisel sai surma neli riikliku julgeolekuministeeriumi sõdurit ja üks raskelt haavata.”

Punkri piiramist alustati kahest suunast, idast ja läänest. Kella kaheksa paiku märganud tunnimees Mihkel Ellermaa sõdureid ja avanud nende pihta tule. Kuul tabanud ühte ründajaist, tekkinud segadus. Automaadivalangut kuulnud mehed haarasid punkris relvad, algas kaitselahing. Metsavend Jüri Reidla olnud parasjagu väljas keha kergendamas, kasutanud ründajate pisukest segadust ja varjus eemal. Hiljem vahistati ta Tallinnas ja määrati “troika” taktika järgi 25+5, see tähendab sunnitöö ja asumine.

Neil, kes punkrisse jäid, polnud taganeda kusagile. Vaenlase ring sulgus ja kokkuleppe kohaselt pidi viimane kuul jääma iseendale. Põlvest haavatud Ellermaa viimane padrun oli tõrkega …

“Mul ei ole muud paika kui ainult siia kivi juurde tulla, mu ema ja õe haud on teadmata,” ütles nii või teisiti Ertsma lahingu ja metsavendlusega seotud kogunenutele pisarsilmil Mihkel Ellermaa tütar Salme Ellermaa, asetades mälestuskivi juurde lilled.

Kirjutamata lood

Kaitseliidu Vändra üksus kuulas lipnik Ain Laasti käsklust, kajasid aupaugud neile, kes Eesti vabaduse eest võidelnuina tulevad tagasi vaid meenutustes.

“See koht on siin suviti ilus ja see ausammas ei ole kunagi olnud lilledeta, siin põleb alati mõni küünal,” rääkis kaitseliitlane ja Halinga vallavolikogu esimees Raul Peetson. “See, mis siin 60 aastat tagasi toimus, oli võitlus, mitte lahing oma ellujäämise eest, ja meil on toimunu mälestuse edasikandmise kohustus.”

Pärjad. Pärnu Kaitseliidu malevkond, Rapla Kaitseliidu malevkond, Eesti endiste metsavendade liit. Küünlad, suuremad ja väiksemad, tuulevarjus hoituna süüdatud.

Rühmiti jutuajamine lõkketule ääres, vilu oleku kontidest peletamiseks tass kuuma jooki ja suutäis leiba soolapekiga.

“Neil kõigil olid pead koledasti verised, ju see viimane kuul ikka endale jäeti … Aga kes nad reetis? Teate, isegi nüüd, kui möödas on nii palju aastaid, ei taheta kõigest veel kõnelda,” rääkis üks eakas mees ja surus karvamütsi tugevamini pähe.

Hingehaavad, teadagi, võivad jäädagi paranemata.

RVLi Ertsma staabipunker

* 1946. aasta kevadel loodi Läänemaal metsavendade vastupanuorganisatsioon Relvastatud Võitluse Liit (RVL): vabatahtlik, salajane ja relvastatud rahvusliku vastupanuliikumise organisatsioon, et võidelda Eesti au ja sõltumatuse eest.

* Ertsma RVLi staabipunkris varjunud grupi sidemees ja pealik oli Mihkel Ellermaa.

* Pühapäeva, 27. veebruari 1949. aasta hommikul kella kuue paiku piirasid NKVD väeosad punkri ümber, teadaolevalt osales haarangus 15 Eesti NSV julgeolekuministeeriumi töötajat ja 350 sõdurit. Väidetavalt reetis Kodesmaa soosse ehitatud punkri asukoha NKVD värvatud agent.

* Punkrilahingus hukkusid metsavennad Mihkel Valler, Eduard Redlich, Endel Karell, Viktor Rumjantsev, Voldemar Härmson, Jaan Illaste, Olav Vähi, samuti Maria Ellermaa ja tema tütar Tiiu. Raskesti sai haavata ja jäi ründajate kätte Mihkel Ellermaa. Põgenema pääses teadaolevalt kolm meest.

* Täpselt 45 aastat pärast punkrilahingut, 27. veebruaril 1994 avati Kodesmaa soo serval mälestuskivi, kõneles siseminister Lagle Parek, üritust juhtis Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimees Mati Rosenstein.

Andmed: Pärnu Postimees