Algus 16.03, 28.03, 14.04, 20.04, 4.05, 11.05, 8.06.2012 PPs.
Esimene punane aasta Pärnus 1940–1941
28. juuni 2012, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välissadamaid külastavad meremehed olid tavakodanikest paremini informeeritud ja teadsid, et midagi head uuelt riigikorralt oodata ei ole. Paljud laevameeskonnad otsustasid jääda vabasse maailma.
Üks toonaseid propagandalugusid lainetas aurulaeva Kajak ümber, mille kapten Jüri Kallaste nõukogudele kätte tõi, pälvides Lenini ordeni.
Vara riigile
Pärnu muuseumi kauaaegse teaduri Aster Muinaste andmeil algas Pärnus natsionaliseerimine 27. juuli varahommikul. Pärnumaa natsionaliseerimiskomitee komissarid võtsid üle Sindi-Lodja tellisetehase, Pärnu lina- ja takuketramise vabriku, Balti nahavabriku, M. Seileri metallitööstuse, Bliebernichti õllevabriku, vendade Austerite korgivabriku ning pangad.
Üleriigilise tähtsusega suurkäitistest võeti üle Sindi tekstiilivabrikute ühisus, Pärnu linatööstus, Järvakandi klaasitööstus.
29. juulil võeti hoolekande alla kaubamaja Jakob Jacke ja Ko (asut 1734) varandus. Linnavalitsuse istungi protokollis on märgitud, et kaubamaja vara väärtus oli 400 000 krooni, selle omandiõiguse üle oli protsessitud aastaid ja tekkis oht, et kaubamaja vara viiakse Saksamaale.
Linnavalitsuse ettepanekul andis presidendi ajutine kohusetäitja siseminister Maksim Unt (Barbarus oli Moskvas) seaduse, millega 2. augustist lõpetati igavesti fideikomiss kaubamaja Jakob Jacke ja Ko tegevus ning selle vara anti Pärnu linnale. Kavalad baltisakslased teadsid, mis on teoksil, seetõttu olid firma arved pangas ja kassasahtlid juba tühjad.
Augustis võeti riigi kontrolli alla 21 suuräri, näiteks AS Puhk ja Poegade Pärnu harukontor, AS Tekla Pärnu osakond, August Tooli kalandusäri.
Pärnu suurtööstusettevõtetes töötas 1940. aastal ligi 1200 töölist. Siiski oli tööpuudus suur mure ja jäi selliseks uuegi võimu ajal.
Rohkem oli tööd eluasemete ülevõtmisel, need tuli üle mõõta ja hinnata seisu.
28. novembril kuulutas Töörahva Hääl, et Pärnus on riigistatud üle 200 elumaja.
Pärnu oli tüüpiline vürtspoodnike ja käsitööliste linn, kus poes või äris töötas peale omaniku tavaliselt kuni kolm palgalist. Nõukogude võim kohustas kõigepealt iga eraettevõtjat kindlaks kuupäevaks tagastama krediidid ja klaarima rahaasjad. Väikeettevõtjad sattusid raskustesse, maksud võtsid viimase.
Võim väikeomaniku kallal
29. detsembril kirjutas Albert-Otto Hüfer, kondiitriäri ja kohviku, martsipani-, šokolaadi- ja kompvekivabriku omanik Kalevi 31: ”Ei jõua firmat pidada: toormaterjalide raske hankimine ja puudus, kõrged maksud ja üür, mida maksta ei suuda. Sissetulekud ei kata väljaminekuid. Palun luba sulgeda.”
Või teine palvekiri August Annuselt Brackmanni 20: ”Saadud maksulehe järgi on minu ärile määratud äri puhaskasumaksu 482 ja äritulumaksu 749 krooni.
Omasin väikese äri, kus töötasin peaasjalikult pankade ja tööstuste krediitidega. Kui krediidid suleti, pidin äril olevad võlad tasuma. Kui äri võeti 24. septembril 1940 riikliku kontrolli alla, oli pangas sularaha 4280 krooni ja kaupluses veel hulk riidekaupa, millise varaga praegu töötan, püüdes rahvamajandust elustada. 24. novembril ärile tehtud inventuuri järgi oli 62 348.07 krooni eest varandust vanade hindade järgi.
Olen sündinud vaese perekonna pojana ja ainult suure kokkuhoiu tõttu olen jõudnud nüüd midagi ENSV heaks teha. Saan äriteenijana 250 krooni kuus, kusjuures pean toitma viieliikmelist perekonda, neist kaks kooliskäivat last ja 76aastane haige isa. Minul mingisugust varandust ei ole peale toakraami, mis on lihtne ja väärtuseta. Ka sularaha pole, sest maksin kõik ärivõlad.
Olen siiani olnud tõeline ENSV kodanik, tasunud kõik kohustused korralikult ja täpselt. Neil loendatud põhjustel palun lubada ülalpool nimetatud maksud ärirahadest maksta. Pärnu, 24. detsember 1940.”
Pärnu linna täitevkomitee kaubandusosakonna otsus on teadmata, kuid teada on kaubanduse rahvakomissariaadi seisukoht juba 17. detsembrist 1940: ”Teatame, et natsionaliseeritud ettevõtete endistele omanikele määratud tulu ja puhaskasumaksud ei kuulu ettevõtete arvelt väljamaksmisele. Seda võib teha vaid siis, kui raamatupidamise andmetel selgub, et ettevõtte omanik ei ole tulu arvelt summasid välja võtnud.”
Järgneb.