Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/11/22/471463t1ha45b.jpg)
Riigikogu liikme töö oluline osa on regulaarne valijatega kohtumine. Ometi me sellest iga päev ei kuule ega loe. Ja kui kuulemegi, siis põhiliselt ikka nendest juhtumitest, kus mõni rahvasaadik istungivabal nädalal soojal maal valijaid kohata proovis.
Mida teeb riigikogu liige, kui ta parasjagu Toompeal riigikogu istungitel või komisjonide töös ei osale? Mida tehakse riigikogu istungivabadel nädalatel?
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse 46. paragrahvi järgi moodustavad kolm üksteisele järgnevat täiskogu töönädalat riigikogu täiskogu töötsükli. Sellele järgneval nädalal istungeid ei toimu, see on ette nähtud riigikogu liikmete tööks valijatega, riigikogu, komisjonide ja fraktsioonide antud ülesannete ja muude riigikogu liikme kohustuste täitmiseks.
Väljasõidud vabal nädalal
Eesti poliitkultuur ei ole kaugeltki nii küps nagu vana demokraatiaga Lääne-Euroopas. Seetõttu pean tähtsaks püüelda senisest suurema avatuse suunas, et eeskätt poliitika ja poliitikud oleksid inimestele lähemal.
Kõigil kodanikel peaks olema võimalus lüüa kaasa poliitikas rohkem kui iga mõne aasta tagant valimas käies. Seetõttu on vaja, et poliitikud võtaksid kohtumisi valijatega tõsiselt, sõidaksid riigis ringi ja näeksid kohapeal, kuidas elu Eestis tegelikult on. Poliitik peab oma valijatele sõna otseses mõttes olemas olema.
Üks viise inimestega kohtuda on erakonna riigikogu fraktsioonide maakonnaväljasõidud. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis on saanud tavaks, et väljasõit toimub riigikogu istungivabadel nädalatel. Välja sõidab suurem osa fraktsiooni liikmetest, puudumine tuleb kõne alla vaid mõjuval põhjusel. Võimalusel osalevad väljasõitudel ministridki.
Aasta jooksul külastame kõiki maakondi, et kohtuda paljude kohaliku võimu esindajate ja elanikega. Selline otsesuhtlus on riigikogu liikme tööks hädavajalik, kuna inimestega silmast silma kohtudes saab kõige vahetumat ja ausamat tagasisidet. Nii mõnigi tarvilik seadusemuudatus on saanud alguse just tänu valija initsiatiivile.
IRLi fraktsioon Pärnumaal
Mai lõpus väisasime fraktsiooniga Pärnumaad. Peale kohalike elanike kohtusime mitme omavalitsusjuhiga Pärnumaalt, et visiidi fookuses ei oleks vaid maakonnakeskuse problemaatika.
Erilist tähelepanu pöörasime keskkonna- ja maaelutemaatikale, majandus- ja maksuteemadele ning turismi- ja hariduspoliitikale. Veel kord leidis kinnitust, et Pärnu on järgmisena õigustatud saama 2014–2020 programmiperioodist toetust lennujaama renoveerimiseks, sest maismaad pidi pole praeguste võimaluste korral teatud turistid valmis kallist ja pikka teekonda ette võtma.
Leidsime toetust IRLi valimislubadusele, et spordile ja ennetavale terviseparendusele tehtavad kulutused vabastataks erisoodustusmaksust. Samuti tooks selline samm suurema külastatavusega lisaraha spordibaasidele ja ravispaadele ning maksudena riigile. Vastutasuks loovutaks riik praegu sisuliselt olematu erisoodustusmaksu laekumise.
Kohtumisel Pärnu linnapeaga tõusis esile koolivõrgu korrastamise temaatika. Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise sisulisest kasust on palju juttu olnud: rõhutamist väärib siinkohal linnasisese omavahelise gümnaasiumiastme võistluse ja dubleerimise asendumine konkurentsiga muude maakonnakeskuste koolidega (nagu see on kutse- ja kõrgkoolide puhul).
Selline parimate õpetajate koondamine kahte põhikooliklassideta gümnaasiumi annaks meie noortele parimate õpetajatega õpikeskkonna. Endine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas lahutatuse puhul regionaalset aspektigi: vallad ei pea sel juhul muretsema, et nende lapsed enne põhikooli lõppu linna ära lähevad ja maakonna ühistranspordile lisasurve panevad.
Kui Pärnu(maa) tahab osa saada Eesti Rahva Muuseumi rajamisest vabanenud miljonitest eurodest, mis haridusministri käsutusse selleks otstarbeks jäeti, tuleb volikogus teha ülelinnaline koolivõrgu lahutamisotsus. Sel juhul saaks peale Hansagümnaasiumi renoveerida ühe koolimaja suure riigigümnaasiumi tarvis ja taotleda raha õpilaskodu rajamiseks. Toetussumma suurendaks linnaeelarve mahtu ja aitaks vähendada Pärnu laenukohustuste osa.
Aastaga oleme fraktsiooniga käinud kõikides maakondades ja sügisel asume visiitidega taas uuele ringile. Oleme saanud erakonna, riigikogu ja valitsuse tegemiste kohta ausat ja konstruktiivset tagasidet, millest nii mõndagi oleme kõrva taha pannud.
Maakonnavisiitidel on poliitika kujundamisel etendada väga oluline osa, aidates kujundada Eesti elust paremat tervikpilti. Tänu sellele saame teostada poliitikat, mis ei ole üksnes Tallinna- või Tartu-keskne, vaid lähtub kogu Eesti huvidest.