Mafioosolt küsitakse, mida ta informatsiooni hankimiseks kõige rohkem kasutab: kas raadiot, telerit või internetti? ”Kuuma triikrauda!” vastab mafiooso. Kõnealune mafiooso ei ole õnneks eestlane, sest viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei ole kuum triikraud eestlastele informatsiooniallikas.
Eestlane eelistab vahetut kontakti
Elame informatsiooni ülekülluse ajastul. Iga päev täidavad müügilette ajalehtede-ajakirjade virnad ja meie postkaste ummistavad reklaamid ja infovoldikud, mida me tegelikkuses oma ellu ehk ei soovigi.
Iga päev meieni jõudvas infovoos on muu hulgas palju Euroopa Liidu alast teavet ja need kodanikud, kes meedias ilmuvaid pikki ELi-alaseid kirjutisi mõnuga ahmivad, pole ilmselt enamuses. Nii näitabki viimane Eurobaromeetri uuring, et vaid 34 protsenti eestlastest on enda arvates Euroopa teemadest kas väga hästi või üsna hästi informeeritud. Neid, kes leidsid, et nad pole Euroopa teemadest üldse teadlikud, oli seitse protsenti.
Millistest allikatest hangivad eestlased vajadusel informatsiooni? Euroopa poliitiliste teemade kohta saadakse teavet eelkõige televisioonist (54 protsenti) ja internetist (24 protsenti). Internetis kasutatakse omakorda peamiselt teabesaite (69 protsenti). Eelnevale tuginedes võib väita, et trükimeedia ei ole eestlasele esmane ELi-alase infootsingu koht ja tuima paberitüki asemel eelistab eestlane vahetut kontakti infoallikaga.
Kust leida vajalikku infot?
EL on vähendanud kallite ja kiiresti vananevate infotrükiste tootmist ja panustanud väga palju üleeuroopaliste infovõrgustike toimimisse. Esimene teejuht teabe hankimisel võiks olla veebileht http://europa.eu/index_et.htm, kus peale esmase info huvitava teema kohta leiab kontaktid, kelle poole pöörduda lisateabe saamiseks. Infovõrgustike eesmärk on aidata liikmesriikide kodanikke, tutvustades nende võimalusi ja õigusi eri liikmesriikides reisides, õppides või töötades.
ELi maja infokeskuse külastajate küsimusi analüüsides võib väita, et ELi teema vastu tunnevad huvi eelkõige inimesed, kes otseselt selle valdkonnaga kokku puutuvad. Meiega on ühendust võtnud nii tudengid, kes otsivad sobivaid infoallikaid oma diplomitööde tarbeks, kui kodanikud, kel soov pöörduda Euroopa kohtusse oma õiguste kaitseks.
Tarbijakaitseameti juures tegutseva Euroopa tarbija nõustamiskeskuse poole võib pöörduda näiteks juhul, kui Saksamaalt ostetud kasutatud autoga või Soomest soetatud mööbliga on tekkinud probleeme ja müüja järelepärimistele ei vasta.
Välisriiki tööle minnes on vaja eelkõige praktilist infot sihtkoha riigi tööturu, maksude ja elamistingimuste kohta – kõigis neis küsimustes saab aidata EURESe konsultant.
EURES on töötukassa juures tegutsev ja Euroopas tööotsijatele töövõimaluste, töö- ja elamistingimuste infot pakkuv võrgustik. Kui on huvi Euroopas õppimise või vabatahtlikes projektides osalemise vastu, tasub ühendust võtta programmi ”Euroopa noored“ infobüroo spetsialistidega.
Maakondlikult saab euroinfot kaheksast Eesti maakonnas tegutsevalt Europe Directi infovõrgustikult. Võrgustiku töötajad osalevad aktiivselt maakonnaüritustel (seminarid, konverentsid, pereüritused), vaja nad vaid üles leida ja saabki küsimustele vastused.