Filmifestivali peateema keskendub elule Venemaal

“Filmi “Seal, kus lõpeb Venemaa” režissöör Michal Marczak näitab Vene ajateenijate elu Põhja-Jäämere-äärses piiripunktis. Väike meestemaailm on praeguse Venemaa peegelpilt: kõrvuti elavad jõhkrus ja hellus, lootusetus ja igatsus. Foto: Pärnu filmifestival

XXVI Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali meeskond annab teada, et õige aeg Pärnu uue kunsti muuseumisse tulla on juba algaval nädalavahetusel, et saada festivalipassi ja trükilõhnalise kataloogi omanikuks.

Esmaspäeval, 2. juulil kell 21 kõlab uue kunsti muuseumis võimas meestelaul, millega avame juubeliaastale “Eesti film 100” pühendatud festivali. Avamispäevaks on lubanud Pärnusse jõuda enamik linateoste autoreid.

Pärnu Eesti filmiloos

Kas ajast, milles elame praegu, on võimalik ette astuda? Albert Einstein vastaks, et ärge soovige võimatut. Tõeline elufilmija aga peab suutma käia oma ajast ees. Ta peab ette nägema dramaatilisi hetki ja nende jäädvustamiseks kaamera õiges kohas ning õigel ajal käivitama. Teisisõnu: dokumentalisti rakurss olgu valitud juba enne, kui hakatakse tegema ajalugu.

Pärnu võib uhke olla, et on saanud olla meie rahvusliku filmikunsti häll. Kui kõige esimesed filmivõtted tegi 1912. aastal Johannes Pääsuke Tartus, siis juba 1913. aastal jäid filmilindile Tallinnas Estonia teater ja Pärnus Endla teatrimaja, mille rõdult kuulutas Hugo Kuusner viis aastat hiljem välja Eesti Vabariigi.

Hüplevat filmipilti vaadates kujutame ette seda vaimustavat suvepäeva, kui vast valminud teatri eest voolas läbi laulupeoliste rõõmus rongkäik, lipud lehvimas. See mitmekordselt sümboolne kaader, esimene liikuv pilt Pärnust on meie XXVI festivali tunnuskujund.

Juubelid on erilised, 100. sünnipäeva tähistamine eriti. Meie hulgas pole ühtki 100aastast filmiloojat, ent eelmiste põlvkondade loodu elab meis edasi oma vaiksel, eestilikul viisil.

Mis oleks meie dokumentalistika Kostantin Märska ja Theodor Lutsuta, kes 1930. aastatel poeetiliste kaameratega jäädvustasid Osmussaart ja Ruhnut? Nende meeste filmidest peegeldub niisama tugev armastus oma kodumaa looduse ja rahva vastu kui maailmakino ühe suurema meistri Robert Flaherty imetlus inimese ja looduse ühtekuuluvuse suhtes Arani saartel.

Sellesuvise Pärnu filmifestivali peateema “Elu Venemaal” pole valitud juhuslikult. Meedia hoolitseb järjekindlalt selle eest, et meie silme ees terendaks vastuseis Kremli ja Moskva tänavate vahel.

Ent kuidas elab Vene inimene teisel pool Peipsit? Mida mõtleb, kuhu astub, keda armastab ja keda vihkab, kuidas temas sünnib ootus ja sureb lootus? Oleme ju naabrid, kellel samal ajal tuleb elada üha väiksemaks jääval planeedil, miks siis mitte paremini üksteist tundma õppida?

Festivali peateemal linastub Pärnus tosinkond tõsielufilmi. Vene inimene on fookuses mitmes Eesti filmiski, mis kandideerivad parima kodumaise ekraanitöö aupalgale.

Tõsine dokumentalist tegeleb elu süvaprobleemidega ja meie, elufilmijad, võime tõdeda, et enamik probleeme on samad kogu maailmas. Seda kinnitab oma värskes suurteoses „Elagu antipoodid!“ Vene kolleeg Viktor Kossakovski, kelle teose festivali avafilmiks valisime.

80 linateost

Pärnu raekoja, mudaravila ja uue kunsti muuseumi ekraanidele ilmub 2.–8. juulini umbes 80 dokumentaalfilmi. Filme hindab kolm žüriid: Eesti dokumentalistid Andres Sööt, Mati Põldre, Enn Säde, Valentin Kuik ja Arvo Iho kaaluvad välismaa kolleegide filme, varasemate festivalide võitjad Srdjan Sarenac Serbiast, Jerzy Sladkowski Rootsist ja Itamar Chen Iisraelist valivad välja parima Eesti filmi ning Pärnu kooliõpilaste žürii annab auhinna parimale lastefilmile.

Ööseanssidel raekojas etenduvad filmid eriti keerulistel teemadel. Need on uurimused inimese alateadvuse protsessidest, mis sünnitavad vägivalda, prostitutsiooni ja pornograafiat. Filmide autorid tungivad siiani avalikkuse eest suletud sfääridesse selle nimel, et igaühel meist oleks lihtsam oma hinge varjupoolega toime tulla.

Kuus filmi teemal “Elu Venemaal“ võistlevad Eesti Televisiooni ekraanil, auhinnaööst teeb otseülekande ETV järgmise laupäeva õhtul, kui telefonihääletusel selgub Eesti rahva auhinna võitja.

Pärast auhinnatud filmide esitlemist 8. juulil Pärnus plaanime valikkavadega jõuda Otepääle, Viljandisse, Heimtali, Haapsallu, Kihnu ja Vormsile. Filmide autoritega sõidame maale juba varem: Toomanina võrgukuuris oleme 6.–7. juulil, Manija saarekeskuses 6. ja 14. juulil.

Täpsema info filmikava kohta leiab festivali kodulehelt ja festivali keskusest uue kunsti muuseumis.

XXVI Pärnu rahvusvaheline filmifestival

* Festivali avamine 2. juulil kell 21 uue kunsti muuseumis.

* Rahvusvaheline programm ja teised võistlusprogrammid Pärnus: 2.–8. juulil raekojas, uue kunsti muuseumis ja mudaravilas (Ranna pst 1).

* Teemaprogrammid Eesti eri paikades 9.–22. juulil.

* Kuus filmi Eesti Televisioonis 2.–7. juulil.

* Festivali auhinnatseremoonia 7. juuli hilisõhtul uue kunsti muuseumis.

Andmed: filmifestival