Tähised aitavad teelisel mõista möödanikku

Pildi paremas nurgas on kõrtsituba, kuhu asutatud koolis töötas aastatel 1848–1850 Johann Voldemar Jannsen ja kus tema tütar Lydia alustas õpinguid. Foto: Erakogu

Peagi esmamainimise 190. aastapäeva tähistav poolesaja elanikuga Võidula küla eristub teistest maakohtadest sellega, et on teelisele möödaniku mõistmiseks üles sättinud tosin stiilset pruunipõhjalist valge kirjaga silti. “See oli kutsari maja”, “Jääkelder”, “Vürtspood”, “Kodulindude ja vasikate laut”, “Ait-kelder-pesuköök”, “Klaasivabriku asukoht” ja nii edasi, kuni omaaegsetele Carolinenhofi hoonetele või neist jäänule ring peale tehtud.

Sildistamine on MTÜ Võidula Külaseltsi üks projektipõhiseid ettevõtmisi, mis silmanähtavalt väärtustab paikkonna ajalugu nagu 140 aastat tagasi ehitatud häärbergi, mis on üks väheseid Eestis säilinud puumõisaid.

Kohaliku omaalgatuse programmist kevadvoorus taotlusele jah-sõna ja 1019 toetuseurot saanud ettevõtmine “Säilinud traditsioonide, jäädvustatud ajaloo ja oma meenetega aktiivne ning hästi toimiv kogukond Võidula” räägib juba pikas pealkirjas külaseltsi eest. Käimas on meenekonkurss ja rahvamaja saalis on esimesed kohalikud suveniirid nähtavale sätitud. Need on Aita Tammekivi masintikandiga kaunistatud tugevast linasest poekotid ja köögirätikud.