Torupilli jõrin Võidula vahel tähendab külaliste tulekut

Võidula rahvamaja ja raamatukogu juhataja, külaseltsi liige ja teejuht Lea Toom mängib torupilli selgi nädalavahetusel, alustades “Unustatud mõisate” külastusmängus osalejatega kunagist Carolinenhofi tutvustavat retke. Kõrvalpildil on väljapoole kaarduvad aknaklaasid, mis kohalikus klaasivabrikus valmisid spetsiaalselt häärberi tarvis. Foto: Urmas Luik

Võidula mõisa härrastemaja ees mängib kohalik särainimene Lea Toom torupillil Vändra kandi lugu “Üles, üles”, surub siis paunast õhu välja ja ütleb, et unustatud mõisate külastusmängus algavadki giidiga jalutuskäigud sedasi, rahvapilli saatel.

Üks kohalikke giide ongi Lea Toom, Võidula rahvamaja ja raamatukogu juhataja, külaseltsi juhatuse liige, naine, kes on andnud paikkonnale rohkem kui käe ajast, kui tema varalahkunud abikaasa Arvet Toom siin kultuuritööd tegi ja 1872. aastal Narva ehitusmeistri Hahli ehitatud kauni puithäärberi remontimise ja külaelu edendamise eest seisis. Talle kui rahvasuus mõisahärrale on pühendatud häärberis mälestusnurk.

Kahe nime lugu

Rohelise jõemaa koostöökogusse kuuluva külaseltsi (moodustatud 2006) tegevuskavas on Võidula küla- ja koolikokkutulekute korraldamine, küla kui turismisihtkoha tutvustamine ja ajaloo talletamine. Seda suunda veab vabaühendus viieliikmelise juhatuse jõul, Lea Toomi kõrval Mart Järvik, Helju Ringenberg, Eha Tamm ja Tarmo Loodus. Üks selle suve suursündmusi on niisama hästi kui ukse ees: kolme laupäeva järel ehk 21. juulil tähistatav küla esmamainimise 190. ja härrastemaja valmimise 140. aastapäev.

Nii nagu heal lapsel on Pärnu–Paide teest neli kilomeetrit kõrvale jääval maakohal olnud mitu nime. Üle 100 aasta oli siin Carolinenhof, rahvasuus ka Kaarlimõis, mida kirjalikes allikates märgitakse 1822. aastast. Vändra mõisniku von Ditmari eluloos on märgitud, et tema proua Caroline Johanna oli mõjukas isik ning tema nime järgi ristiti asutatud karjamõis Carolinenhofiks ja selle maa-alale rajati klaasivabrik.

Selles vabrikus valmistati spetsiaalselt peamajale kui kontorihoonele kumerad, väljapoole punnis erilised aknaklaasid. Säilinud on üheksa ruudu jagu klaase, mida näeb puitpitsiga kaunistatud maja peaukse kohal kahe kitsa ja ühe laiema akna ees.

Carolinenhofis valmistati pudeleid ja aknaklaasi, aga ka Saksamaalt toodud liivast spetsiaaltöötlusega fotoplaate Tsaari-Venemaa ja Lääne-Euroopa tarvis. Eesti Vabariigi algusaastate majandussurutise ajal lõppes klaasitootmine, hoonetest on alles üsna vähe, klaasipuhujate ja meistrite elamud on ümber ehitatud.

Väärtustatud kodukoht

Kohanimi Võidula on kasutusel 1939. aastast, kui klaasivabriku omanikud Graubnerid sealt ära läksid ning mõis riigistati. Nime saamisloost räägib rahvasuu, et 1920. aastate alguses tahtsid ümbruskonna talumehed ja vabrikuomanik Carl Graubner piimaühistu asutada. Meierei asukoha ümber tekkis aga vaidlus, võidu said mõisniku toetusel Kullimaa mehed ja hoone ehitatigi mõisasüdamesse. Võidust Rõusa meeste üle jäigi külale külge Võidula nimi.

Üks väheseid Eestis säilinud puitmõisaid on alles tänu sellele, et 1905. aasta rahutuste ajal jätkus mõisa töölistel mõistust häärberit põletama tulnud mässulised tagasi saata teadaandmisega, et nad ise põletavad selle maha.

Kohalike ettevõtjate, koduvalla Vändra ja külaseltsi ühisjõul on kahekorruselist hoonet remonditud ja ümbrust korras hoitud, toeks maaelu arenguks mõeldud programmidest projektipõhiselt saadud raha. Sihipäraseid annetusi on teinud Graubnerite Saksamaal elavad järeltulijad, näiteks saali pargipoolse väljapääsu taastamiseks ja ahju remontimiseks. Suviti käivad nad esivanemate mõisa vaatamas ja nende Vändra kalmistule maetud suguvõsa liikmete haudu hoiab korras külaselts.

“Tahame teha külaseltsiga mõisa jääkeldrisse sauna ja pakkuda pesupesemise võimalust, siin ei ole ju elumajades vettki sees ega dušinurki,” räägib Lea Toom ühest projektist, mis otsustavatelt ametnikelt rahataotlusele jah-sõna ootab. “Tahame siia kujundada koolitus- ja seminarikeskuse, ruumi meil on ja ümbrus kena. Seminariruum on teisel korrusel, härrasteaegses lillede toas, seal on juba mitu nõupidamist olnud.”

Kohvinurk on kujundatud allkorrusel ruumi, kus mõisa ajal oli köök ja nõukogude perioodil punanurk. Külastusmängu ajal pakuvad võõrustajad siin oma tippküpsetist, Carolinenhofi vaarika-beseekooki.

Stiilsete kardinatega ja valgusküllases Käru jõe ja kauni pargi poole avaneva vaatega saalis on üleval Urmas Ääro fotode näitus Võidula mõisas peetud pulmapidudest ja küla inimestest. Väljapanekus aga kajastub möödanik sõnas ja pildis ning klaasivabriku imepärase toodangu näidistes, näiteks jõekaldalt liiva seest leitud kummutikaunistused ja rohekast klaasist valmistatud jalutuskepp, mida mõisahärra kui klaasivabrikant kinkis väärikatele külalistele meenena.

Võidulast naastes on südames soe tunne inimestest, kes tahavad ja suudavad koostöös väärtustada elu maal, mõeldes edasiminekule möödanikku esile tõstes.

Võidula küla

* Üks Vändra valla 43 küla hulgast, 57 elanikku.

* Esmamainitud 1822 kui Carolinenhof (kasutusel ka Karolinenhof).

* Vändra mõisa maadele rajati 1822 klaasivabrik, millel oli poolmõisa staatus.

* Vana-Vändra mõisnikult ostis 1865. aastal koha ja Amelungi klaasivabriku Carl Moritz Graubner. Graubnerite suguvõsale kuulus häärber 1939. aastani.

* Kahekorruseline puust häärber valmis 1872, samas asus klaasivabriku kontor.

* Valmistati pudeleid, aknaklaasi ja spetsiaaltöötlusega fotoplaate, mida turustati Tsaari-Venemaal ja Lääne-Euroopas.

* Aastast 1939 on kasutusel külanimi Võidula.

* Aastatel 1939–1944 kasutati häärberit riigimõisa keskusena.

* Aastail 1944–1971 oli see Võidula sovhoosi keskus ja 1971–1992 Vändra kolhoosi elamu. Teisel korrusel on olnud korterid ja klassiruumid.

* Raamatukogu ja rahvamaja töötavad häärberi esimesel korrusel 1949. aastast. MTÜ Võidula Külaselts kasutab rahvamaja ruume 2006. aastast. Teisel korrusel on seminariruum ja OÜ Tõlkekunstnike kontor.

* Häärberi ja ümbritseva pargi omanik on 1993. aastast Vändra vallavalitsus.

* Võidula mõis on muinsuskaitse all kui üks väheseid Eestis säilinud puumõisaid.

* Häärberit ilmestavad puitpitskaunistused ja peaukse kohal säilinud kumerad aknaklaasid, mis kohalikus klaasivabrikus valmistati just selle hoone tarvis.

* Kokkutulekuga 21. juulil tähistab Võidula küla rahvas koha esmamainimise 190. ja mõisahäärberi 140. aastapäeva.

* Võidula mõis osaleb viiendat suve üleriigilises külastusmängus “Unustatud mõisad”.