Eestis on 156 000 kodulaenu võtnud peret ja tuhandeid inimesi, kes laenu abil kodu soetamist alles plaanivad.
Triin Messimas: Mida teha kodulaenu intressiga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal rekordmadalale langenud kodulaenu intressimäär on pannud mõtlema, kas tasub intress praegusel soodsal tasemel pikemaks perioodiks fikseerida või hoopis ülimadala Euribori abil kulusid kokku hoida. Ühest vastust sellele küsimusele pole, kuid annan mõne mõtte, millest laenuvõtja võiks otsuse tegemisel juhinduda.
Fikseeritud intress
Eesti Panga andmetel langes eluasemelaenude intressimäär mais viimase kümne aasta madalaima taseme – 2,9 protsendini. Enamikule laenuvõtjatele tuttav kuue kuu Euribor on viie aastaga langenud 5,5 korda, muutes keskmise kodulaenu kuumakse 130 eurot väiksemaks.
Paljudel laenuvõtjatel on viie aasta tagune laenukulu veel hästi meeles ja sellest tulenevalt huvi laenuintressi tõusu riski maandada.
27. juuni seisuga oli võimalik kodulaenu intressi fikseerida alla kuue kuu Euribori määra: kaheks aastaks baasmääraga 0,832 protsenti, kolmeks aastaks 0,924 protsenti.
Intressi saab tavatult soodsalt kinnistada seepärast, et Euribori tõusu lähiajal ei oodata.
Intressimäära fikseerimisel tuleb siiski arvestada teatavate piirangutega. Lahendus ei sobi laenu osade kaupa kasutuselevõtmisel, sest pank ei saa üldjuhul võimaldada sama intressitasemega laenuressurssi pikema perioodi jooksul.
Samuti tuleb arvestada, et enne algul kokku lepitud tähtaega laenu tagasimaksmine või intressimäära ujuvaks muutmine võib laenusaajale turuintressimäärade languse korral kulukaks osutuda.
Kui laenuandja ei saa enne tähtaega tagastatud laenuraha uuesti sama hinnaga välja laenata, tuleb tekkiv kulu pangale tasuda kliendil, kes niinimetatud lahtifikseerimist soovib.
Lühike Euribor
Laenukulude vähendamiseks võib olla hea mõte baasintressimäära lühemaks muutmine – kuue kuu Euribori asendamine ühe või kolme kuu Euriboriga.
Võrdluseks: ühe kuu Euribor oli 27. juunil tasemel 0,376 protsenti ehk ligi 2,5 korda (55 baaspunkti) kuue kuu Euriborist madalam.
Ühekuuline baasmäär tähendab igakuist laenuintressi ülevaatamist ja laenumaksete muutust, mis langevate intressimäärade keskkonnas on tervitatav, intressimäärade tõusutrendi puhul ilmselt enam mitte.
Lihtne loogika kinnitab aga, et kui keskmine ühe kuu Euribori tase kuue järgmise kuu jooksul jääb praegusest kuue kuu Euriborist madalamaks, on laenusaaja intressikuludes ikkagi võitnud. Summaarselt kõrgemaks kujuneb intressikulu vaid intressimäärade kiire kasvu korral.
Milline lahendus siis valida? Fikseeritud intress tähendab ühesuguseid laenumakseid ja ettenähtavat intressikulu.
Väga lühike Euribor tähendab praegu väga madalat intressikulu, kuid teatavat ebakindlust järgnevate perioodide suhtes. Head valikud võivad olla mõlemad.
Valides lühikese perioodi, on eriti tark intressikulu arvelt nüüd säästetud summat mitte ära kulutada, vaid kõrvale panna. Olenevalt summa suurusest võiks olla mõeldav see ka arveldus- või kogumiskonto intressimäärast tulusamalt paigutada.
Kuna kodulaen võetakse aastakümneteks, on mõistlik aeg-ajalt oma laenuleping üle vaadata, et leida senisest parem lahendus kulude optimeerimiseks.
Palju on spekuleeritud selle üle, kas pank muudab baasintressi perioodi muutmise korral laenu intressimarginaaligi.
Turupraktikat sel puhul ei tea, kuid SEBis ei tähenda baasintressi muutmine automaatselt intressimarginaali ülevaatamist.
Kui kliendi riskitase on samaks jäänud, ei ole me näinud vajadust riskimarginaali muuta ja ainus kulu kliendile on olnud laenulepingu muutmise tasu, mis iga kord panga ja kliendi vahel eraldi kokku lepitakse.
Seega on praegu väga hea aeg laenukulud üle vaadata, sobivaima intressilahenduse väljavalimisel tasub kindlasti oma kliendihaldurilt nõu küsida.