Tallinlane Karin Reedla naudib suvises Eestis ringi sõitmist, aga selleks, et autosõit ära ei tüütaks, otsib ta võimalusi teha vahepeatus. “Olen loodushuviline ja käin looduses pildistamas või lihtsalt kultuuriloolisi paiku vaatamas,” lausub ta. “Mõnikord on juhtunud, et olen jäänud kuskile kauemaks, kui plaanisin, sest seal on nii põnev olnud. Näiteks Norra allikad on väga tore koht.”
Järvamaale pole kuskilt pikk maa tulla. Kohalikud naljatavad, et mine kuhu tahes, igale poole on sada kilomeetrit.
Nii ongi, Tallinn, Tartu, Viljandi, Rakvere, Pärnu – kõik jäävad tunnise autosõidu kaugusele. Võib-olla just seetõttu on Järvamaa jõudsalt Eesti turismikaardil kanda kinnitamas.
Järvamaa turismiinfokeskuse statistika kinnitab, et nende inimeste hulk, kes on läbisõidu asemel otsustanud Järvamaale puhkama jääda, on viimastel aastatel suurenenud.
Olgu siis põhjus kõhnem rahakott, mis ei luba ette võtta reisi teise Eesti otsa, lühem sõiduaeg või hoopis Järvamaa rikas kultuuripärand, puutumata, kuid ligipääsetav loodus ning uued, Eestis tunnustust pälvinud omanäolised võimalused aega veeta, igaühel ikka oma kohalik kriuks küljes.
Käega katsutav kultuuripärand
Eestlaseks olemise lugu elustub ja muutub sõna otseses mõttes käegakatsutavaks Eesti piimandusmuuseumis võid vändates või Seidla tuuliku õuel ahjusooja kodust leiba maitstes, mis on valmistatud samas tuulikus valminud jahust.
Eesti esimese ja seni ainsa töötava Hollandi tuuliku jahu on leivaküpsetajate seas vägagi hinnatud. Kes me, eestlased, sellised oleme, saab veelgi selgemaks A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel, kus tõde ja õigus on lähemal kui kuskil mujal.
Ajakeskus Wittenstein Paide Vallitornis pakub võimalust ajas rännata, Järvamaa muuseum see-eest võimalust maakonna olulisematesse sündmustesse süveneda.
Kahtlemata võiks külastada mõnd Järvamaa mõisat, on ju Järvamaal mõisaid rohkesti.
Väätsa ja Laupa mõisakompleksi on hiljuti renoveeritud. Peale Laupa on “Unustatud mõisate” külastusmängu ajal uksed avanud Koigi ja Roosna-Alliku mõis, samuti Sargvere mõis, mille park on saamas uut ilmet.
“Teeliste kirikute” projekti käigus on uksed avanud Järva-Madise, Ambla, Järva-Jaani, Järva-Peetri, Paide ja Türi kirik.
Elamusi pakkuv vaikus
Loodus pakub vaikust ja rahu, aga ka adrenaliinirohkeid elamusi, sest Sargvere lähedal asuv Keelutsoon pakub looduse nautimise võimalust lausa õhust.
Matkaradu leidub Järvamaal erineva raskusastme ja pikkusega, neist nii mõndagi rikastavad vaatetornid. Kõrvemaale jäävad Kakerdaja, Kodru ja Simisalu raba, aktiivset tegevust looduses pakuvad sealkandis Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, Rabav matkakodu ja RMK Simisalu loodusmaja.
Järvamaa allikate selge vesi sobib nii silmade pesuks kui ka janu kustutama. Nii mõnigi viib allikate kargust koju kanistriga, olgu see ammutatud Norra, Roosna-Alliku või Prandi allikatest.
Loodust saab nautida ka jõe peal olles, sest kanuuretki pakutakse mitmes kohas. Koeru kandis aitab looduses aktiivselt puhata Matkapesa.
Kel tekib tahtmine Paidet jalgrattal uudistada, sel tasub abi küsida Paide Welopargist, mis laenutab ja remondib taaskasutatavaid jalgrattaid.
Perega nauditav põnevus
Järvamaa turismiinfokeskus ei jää hätta ka perepuhkuse sihtkohtade soovitamisega. Imaveres asuvas Eesti piimandusmuuseumis ja Sassi talu jaanalinnufarmis jagub nii vaatlus- kui ka tegevusrõõmu. Pärast kehakinnitust võib lapselikult lustida Müüsleris Kilplaste teemapargis, mis asub Fr. R. Kreutzwaldi kuulsaks kirjutatud kilplaste kunagise küla Uppakallo naabruses.
Päeva võib lõpetada Järva-Jaanis vanatehnika varjupaigas. Teise päeva alguseks sobiks näiteks Seidla tuulik või mõni põnev mäng A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel.
Pärastlõunaks võib jätta Türil asuva Eesti ringhäälingumuuseumi külastuse, kus salvestatud kuuldemängu saab soovi korral kohe Facebooki üles laadida. Ajalugu aitab avastada ka ajakeskus Wittenstein Paides ning kardiga sõita ja kala püüda võib Veskisillal.
Asjatundjad soovitavad lastega rännates jätta enne- ja pärastlõunaks kõige rohkem kaks objekti ning ka sõit nende vahel ei tohiks olla väga pikk. Muidugi tundub raske ühitada neljase, neljateistkümnese ja kolmekümneneljase huvisid, aga Järvamaal on see võimalik.
Neile, kes on otsustanud piirduda vaid läbisõiduga, pakub Järvamaa infoportaal mitmekülgseid marsruute neljas suunas: Pärnust Rakverre, Tallinnast Tartusse, Raplast Viljandisse ja Piibe maanteel suunal Nelijärve–Jõgeva.
Aga võtke siis aega, sest põnevates paikades kaob aeg kiiresti. Kui ühel hetkel avastate, et olete sihtkohta lootusetult hiljaks jäänud, siis rõõmustage, et saate Järvamaale jäädagi.
Kas teate, et
* Järvamaa suurim ja vanim linn Paide on saanud nime Eesti rahvuskivi paekivi järgi.
* Paide keskväljakul hukati keskajal nõidumises kahtlustatuna avalikult tuleriidal üheksa naist.
* Paide on helilooja Arvo Pärdi ja supermodell Carmen Kassi sünni- ja lapsepõlvelinn.
* Piibe mõisast on pärit loodus- ja arstiteadlane Karl Ernst von Baer.
* Albust on pärit olümpiapronks ja maailmameistrivõistluste hõbemedalite omanik suusataja Jaak Mae.
* Kunstnik Eduard Viiralt elas lapsepõlves Järvamaal Varangu mõisas ja käis Koerus koolis.
* Järva-Jaanis vanatehnika varjupaigas näeb trammi, lumelaadurit ja iseehitatud sõidukeid.
* Peetris asub Eesti kõrgeima torniga maakirik, kirikaias on sinimustvalge lipu sünnile kaasa aidanud Gustav ja Cristoph Beermanni haud.
* 25kroonise tagakülje vaadet näeb A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel.
* Järvamaa turismiinfokeskus tunnistati 2011. aasta sisearhitektuuri konkursil Eesti kauneimaks väikeruumiks.
Avalikud supluskohad
* Paide tehisjärv
* Türi tehisjärv
* Väinjärv
* Matsimäe järv
* Järva-Jaani tehisjärv
* Karinu kaksikjärv
* Rava paisjärv