Kirjad

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Koolivägivald

Elan Pärnus Vene gümnaasiumi lähedal ja seoses praeguse skandaaliga meenus mulle sündmus eelmisest sügisest. Nägin aknast, kuidas mitu suuremat poissi ühte väiksemat kiusasid. Üsna inetult, üks neist koguni jäädvustas kõike oma telefoniga. Seda vägivalda polnud võimalik ükskõikselt pealt vaadata, avasin akna ja sekkusin. Ütlesin kiusajatele, et minagi neid filmisin, ja lubasin kooli tulla.

Kiusatud poiss oli sedavõrd hirmunud, et palus mind aknale jääda. Küsisin temalt, mis klassiga tegu, ja selgus, et poisid on 5.b-st.

Kuna kiusamine oli olnud räige, helistasin juhtunust rääkimiseks järgmisel päeval kooli. Ütlesin 5.b klassi juhatajale oma nime ja küsisin tema oma. Ent õpetaja ei saanud mu küsimusest aru ja palus seda korrata vene keeles.

Tahaks loota, et sügisel, kui 5.b-st on saanud 6.b, saab õpetaja Galina Polenova eesti keelest juba paremini aru. Aga paneb imestama, kuidas võis koolidirektor sõlmida töölepingu olematu riigikeeleoskusega pedagoogiga.

P. K. (Autor on toimetusele teada.)

Tundmatutele kirjutajatele

Nõukogude ajal soositi kaebamist ja isegi anonüümseid kaebusi tuli uurida. Nüüdsel ajal rändab toimetusse tulnud, aga saatja andmeteta kiri lugemata prügikorvi. Värskeim anonüümkiri minu nimele on ”grupilt Wendre töölistelt”. Kuna kiri on mulle saadetud nimeliselt, aga puuduvad saatja kontaktandmed, vastan lehe vahendusel.

Ma ei tea, kas kirjutajaid on üks või mitu. Ehk on saadetise taga äsjane vallandatu, kes oma viha endise tööandja peale välja valab? Tõesti ei tea. Ja küsida, täpsustada pole kelleltki.

Iga ajakirjandusväljaanne, nii ka Pärnu Postimees, kaitseb oma allikaid. Vajadusel asendatakse artiklis tegelikud nimed suvalistega, et hoida neid inimesi võimalikust kättemaksust.

Kindlasti ei hakka ma Wendre väravas püüdma töölt tulijaid küsimustega, kuidas neile Wendres meeldib ja kas töötingimused on normaalsed. Kuni mul ei ole isikustatud vastaspoolt, ei saa hakata uurima, kas ja miks suhtub Wendre juhtkond tõrjuvalt töötajate haiguslehtede võtmisse, kas seeläbi kaotatakse tulemuspalk, kas tööruumides on palav ja umbne, kuna ventilatsiooni investeerimine olevat kallis, kas töönormid on liiga suured.

Olen tuttavatelt kuulnud Wendre kohta kiidusõnu, aga isegi Pärnumaa majanduse lipulaev ei pääse ajakirjanduse rambivalgusest, kui töötajate õigusi rikutakse. Ent ajakirjanikki peab teadma, kellega ta räägib.

Kalev Vilgats