Võlg on võõra oma

Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Osana 21. sajandi ühiskonna mängureeglitest on saanud tavapäraseks võlguelamine. Iseenesest ei ole stabiilsete sissetulekute ja paika loksunud elukorralduse puhul laenukohustuste kandmine ülemäära keeruline. Probleemid tekivad olukorras, kus eri tegurite koosmõjul saab laenukohustustest üle jõu käiv koorem, mis hakkab igapäevast elukorraldust segama.

Makseraskustesse sattumine on enamasti seotud majanduskeskkonna muutustega. Peapõhjused, miks laenuvõlglaste hulk on hakanud Eesti pangandusmaastikul hüppeliselt kasvama, on tööturul toimuvad koondamised ja ettevõtete pankrotistumised.

Paraku on liiga palju neidki inimesi, kes elavad üle oma jõu ja võtavad tarbimislaenu, arvestamata enda sissetulekute ning väljaminekute tasakaaluga.

Võlakoormuse muudavad tihtipeale hullemaks juhud, kui inimesed on ühe võla katmiseks otsinud väljapääsu teistest finantsasutustest võetavate krediiditoodete või SMS-laenude näol. Viimasena mainitud juhul tekib nõiaring, millest on väga raske välja tulla.

Panga ees võlgnevuse tekkimisele järgneb paljude inimeste puhul võlausaldaja vältimine ning pea liiva alla peitmine. Makseraskuste rusikareegel ütleb, et esimeste võlgnevuste ilmnemisel peab kohe võtma ühendust oma panga kliendihalduriga. Mida varem asutakse pangaga lahendusi otsima, seda kiiremini ja lihtsamalt olukord paraneb.

Iga võlgnevusjuhtumi puhul on panga esmane eesmärk leida lahendus kliendiga koostöös. Olukorrast väljumiseks tuleb leida mõlemat poolt rahuldav lahendus, selleks ongi esmatähtis personaalne suhtlus ja kontaktihoidmine pangaga.

Levinumad viisid võlakoormuse kasvu ära hoida ja makseraskusi leevendada on muuta maksegraafikut või võtta maksepuhkust. Pankade tavapäraselt pakutav võimalus on maksepuhkus laenu põhiosa maksetest. Keerukamate juhtumite korral pakub pank täielikku maksepuhkust, mis laenusaajale tähendab, et pangaga kokkulepitud perioodil ei maksa laenusaaja laenu põhiosa ega intressimakset.

Laenuvõtja peab aru saama, et maksepuhkus ei ole kingitus pangalt, vaid kohustuse edasilükkamine. Tasumata maksed lisatakse laenujäägile, mistõttu tulevikus on iga kuu laenumaksed suuremad ja kogu laenuperioodi jooksul tasutav intresside summa kasvab.

Sõltuvalt sellest, kas tegemist on lühi- või pikaajalise probleemiga, peab lahenduse leidmiseks rakendama eri meetmeid. Kui makseraskused on süvenenud ja võlakoormus pika aja vältel kogunenud, ei saa klient abi ajutisest maksepuhkusestki.

Praktika on näidanud, et suure võlakoormuse puhul saab abi kaaslaenajate või käendajate kaasamisest või laenu üleviimisest teise isiku nimele. Samuti on võimalik otsida lisatagatisi ja luua toetavat võrgustikku. Pangapoolne refinantseerimine ja lisalaenude võtmine muude võlgade katmiseks ei ole lahendus, kui sellest olukord ei parane. Vara realiseerimine on pangale kõige viimane abinõu, mille rakendamist püütakse maksimaalselt vältida ja enne seda kõikvõimalikke muid lahendusi proovida.