/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Maakondades jagatakse graafiku alusel saabuvat Euroopa Liidu toiduabi, mis mõeldud vähe kindlustatud inimestele. Kuuendat aastat tarnitava abi kogused aina suurenevad, varasemast rohkem on hädalisigi. Peab tunnustama Brüsselit, et seal saadi aastate eest aru vajadusest hoolitseda paremini oma kodanike elujärje eest.
Toiduabi ei päästa välja majanduslikust kitsikusest, küll aitab leevendada näljanäpistust kõhus.
Kui varem kippusid riigihanget võitma lätlased või leedulased, siis seekord jäi peale AS Tartu Mill. Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi tunnustas kohalikke nii toodete senisest parema kvaliteedi, pakendi kui logistiliste lahenduste eest.
Uus on seegi, et toiduabi laialijagamise aega on pikendatud, mis tähendab, et kui on vastavad hoiutingimused, saab kohalik omavalitsus kuivainete ja õli jagamist reguleerida. Nii pole tarvidust näiteks täit kogust korraga kätte anda, kui hädalise juures võib hüva kraam rikneda.
Kabi ütles, et ei kujuta ette, kust võttis ajakirjandus abisaajate arvu. Möödunud aastal olevat see olnud 95 000, tänavu 129 500. Ajakirjanduslikus mõttes on küll ilmekam rääkida igast kümnendast elanikust, kes vajab abi, aga see ei pruugi olla tõsi. Toiduabi jagajad teavad ise, kui palju inimese kohta jahu ja muid kuivaineid ning rapsiõli antakse. Abistatavate arvu kokkulöömiseks tuleks küsida andmeid kõigilt aktsioonis osalevatelt organisatsioonidelt.
Toiduabi kogused on suured, näidates, et abivajajaid tuleb pigem juurde. Praegune süsteem meenutab hädalistele kalajagamist, selle asemel et pakkuda õnge. Keegi ei tea, kui kaua selline korraldus vastu peab. Igal juhul oleks tööealistele ja -jõulistele mõistlikum pakkuda õnge ehk tööd, aga sellega on piirkonniti lood, teadagi, täbarad.