Kalev Vilgats: Noh, ussid, oodake!

Foto: Andres G. Adamson

Läinud nädalal kirjutas Pärnu Postimees, et minizoo omaniku Peeter Põldsami mobiilile tuleb suvisel ajal ohtralt kõnesid inimestelt, kes on kodus madudega hädas.

Põldsam paneb siis keevitaja kinda kätte ja tõttab käepäraseid transpordivahendeid kasutades (autot tal ei ole) mehiselt appi. Ussiteisaldaja – pole paha, kõlab uhkelt.

Arvestades, et need siud, kes Põldsami kindasse satuvad, jäävad ellugi, kuigi peavad teises kohas kohanema, võiks ussirahvas mehe omale kuningaks valida.

Kuigi nastikud-rästikud on Eestis looduskaitse all, ei tea keegi ligikaudseltki, kui palju neist igal suvel inimese pahatahtlikkuse tõttu lõpu leiab.

Ussid ei ole ainus mure. Juba aastaid on kasvanud linnarebaste populatsioon. Kavalad reinuvaderid lasevad ennast isegi tükk aega jälgida, aga eelistavad inimestest esialgu aupaklikku kaugusse jääda. Mine neid kahejalgseid tea! Eks aeg näita, kas varsti vajame kedagi, kes vajadusel püügivahenditega rebasejahile läheks.

Pärnu ranna rajoonist kurdetakse, et linnud ei andvat rahu ja muutuvat kohati agressiivseteks. Tõesti, kui palju neile siis eluruumi vaja on, rannaroostikust peaks turvaliseks pesitsemiseks piisama.

Teisalt on ju kena, kui fauna lausa koju kätte tuleb, sest see räägib Pärnu puhtast ja elamisväärsest keskkonnast.