Kõige muretum ja odavam on mitte tarvitada alkoholi

Sander Peremees. Foto: PP

Liiklus on juba mõnda aega teema, millest räägitakse kõikjal palju. Teateid liiklusõnnetustest ja joodikjuhtidest saab iga päev lugeda ajalehest. Peale selle on tekkinud olukorra kohta ilmunud eri autoritelt väga häid ja tuumakaid arvamuslugusid. Kui sel teemal nii palju kõneldakse, on selleks kindlasti põhjust.

Kindel on seegi, et liiklusohutuse mõttes oleme parimal juhul Euroopa keskmike hulgas. Seega, rahuloluks ja oma naba imetlemiseks pole meil mingisugust põhjust ja selle valguses on meil eesmärk, mille poole püüelda.

Napsisena roolis

Liiklus on meie igapäevase elu lahutamatu osa ja liiklusohutust mõjutavaid tegureid palju. Siiski tuleb nentida, et uus liiklusseadus pole võluvits, mis justkui imeväel kõik paremuse poole pöörab. Siinkohal peatun ühel igivanal probleemil – alkoholitarbimisel ja sõidukijuhtimisel.

Kuigi seadusandluses eristatakse sõltuvalt tarbitud kogusest, kas tegemist on juhtimisega joobeseisundis (kuritegu) või juhile ”lubatud“ alkoholi piirmäära ületamisega (väärtegu), räägime meie siiski inimkeeli ja nimetame seda kõnealuses kontekstis napsisena sõidukijuhtimiseks.

Nii pikk kui on minu ajalooline mälu, on joobes sõidukijuhtimine alati olnud probleem. Suure tõenäosusega jääb see rohkemal või vähemal määral aktuaalseks tulevikuski.

Tsiteerides Cool D menukat hitti ”Juua täis peaga“, on eestlased joodikrahvas. Selles lihtsas fragmendis on tegelikult väga karm hinnang, mida kahjuks toetab statistika.

Tõsiasi on see, et liigne alkoholitarbimine ja sellega kaasnevad haigused, vigastused ning surmad kurnavad ühiskonda. Järelikult tuleb selle probleemiga järjepidevalt tegelda, vaatamata sellele, et tegemist on leierdatud teemaga.

Viimastel aastatel on politsei soetanud juurde vahendeid, et saaks kontrollida palju sõidukijuhte. Peale selle on napsiste juhtide tabamiseks panustatud varasemast rohkem tööaega. Seejuures ei tea me ikka kindlalt, kui palju meie teedel napsiseid juhte üldse liikleb.

Politseioperatsioonidel kontrollitud ja vahelejäänud sõidukijuhtide arv ei näita tegelikku pilti. See on statistiline kild, mis ei esita vääramatut tõde, kuid annab siiski teatud ülevaate olukorrast.

Abi alkomeetrist

Keerukas seisus on kahtlemata positiivne see, et maanteeameti eestvedamisel on viimastel aastatel pakutud suurüritustel külastajatele kasutada alkomeetrit. See on väga hea võimalus kontrollida ennast enne rooliistumist ja vältida tüütuid sekeldusi, mis võivad tekkida, kui enda arvates ollakse juba küllalt kaine, et sõidukit juhtida, aga tegelikkuses nii ei ole.

Mingis plaanis on see inimesed mugavaks teinud, sest arvestades suveürituste rohkust, ei jõua maanteeamet oma kampaaniaga alati igale poole. Mistõttu hõlpsale enesekontrollile lootvad juhid jäävad kahjuks pika ninaga.

Muidugi on ürituse korraldajalgi võimalus näidata initsiatiivi ja organiseerida soovijatele alkomeetrid.

Nõustun, et sellega kaasneb tülikas lisakulutus, kuid võttes arvesse, et sõidukijuhid on sellest huvitatud ja nii välditakse probleeme, ei tohiks panustamise vajalikkuse suhtes olla kahtlust.

Millisele korraldajale meeldib meediakuvand, kus ilutseb teade, kui palju napsitanud sõidukijuhte tema üritusega seoses tabati? See on üks olulisi vahendeid, kuidas hoida liiklusest eemal juhte, kes ohustavad nii enda kui kaasinimeste tervist ja vara.

Samal ajal saab iga inimene ise panustada liiklusturvalisusesse, sest ennekõike on see sõidukijuhi enda mure, et ta ei istuks napsise peaga rooli.

Kõige lihtsam ja odavam lahendus on muidugi alkoholi mitte tarvitada. Eriti juhul, kui on teada, et pärast tuleb veel rooli istuda.

Tervitusnapsiga ei ole mõtet end kindlasti narrida, sest iseenda tervist ja joovetki on väga raske adekvaatselt hinnata.

Soovitan neil, kellel on võimalus, soetada alkomeeter, mida üritusi külastades oleks hea kasutada. Juhuks, kui seal pole organiseeritud alkomeetritega enesekontrolli.

Unustada ei tohi alkomeetri perioodilist kontrollimist, sest on olnud probleeme, kus sõidukijuhi enda alkomeeter on väitnud, et inimene on kaine, aga hiljem näitavad politsei kontrollivahendid teistsugust tulemust.

Selleks, et tahtmatut probleemi vältida, oleks hea autosse soetada mõni ühe korra alkotester. Enamasti piirdub nende hind paari euroga ja täpsusest piisab, et tuvastada, kas ollakse valmis rooli istuma.

Prantsusmaal on selle aasta suvest alkomeetri või -testri autoshoidmine kohustuslik. See käib, muide, Prantsusmaale reisivate välismaalaste kohtagi.

Lõpetuseks tuletan meelde, et napsisena sõidu keeld on absoluutne ja selles suhtes kehtib liiklusseadus väljaspool teedki.

Alkoholitarbimisest tulenev oht on nii suur, et isegi põllul kartuleid muldama peab traktorist kaine peaga.