Saada vihje

Eerik Philips: Metsaühistute ühinemise vale ajastus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mets.
Mets. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Omalt poolt leian, et Pärnumaa metsaühistute ühinemise ettepanek (vt ”Kikepera metsaühistu tegi teistele ettepaneku liituda”, PP 2.06.) on väga valesti ajastatud. Igasugune ühinemine ja mingisugusesse ühendusse astumine nõuab üldkoosoleku otsust. Selle aasta üldkoosolekud on toimunud aprillis ja mais.

Metsaühistu toetuse taotlemiseks ühe ühistu moodustamine oleks analüüsimata samm, mis kokkuvõttes vähendaks ülejäänute toetuste taotlemise võimalust, seda kümneid kordi. Näiteks: ühise metsaühistu moodustamisel oleks liikmete arv suurusjärgus 500 metsaomanikku ja metsaühistu toetuse suurus 50 000 eurot.

See summa on kordi väiksem kui metsameetmetega 1.5.1 taotletud praegu eksisteerivate Pärnumaa metsaühistute taotlus kokku 2011. aasta voorus (igasse meetmesse saab ühistu esitada ainult ühe taotluse). Leader-programmi (kogukonna toetus) toetuse taotlemise väljavaade kaoks täielikult.

Pärnumaa on jagatud kahte taotlejate piirkonda ja mõlemas neist liikmeid omav organisatsioon ei saa taotleda toetust kummastki piirkonnast – niisugune on meie kogemus.

Vähenevad muudest meetmetest taotlemise võimalused. Metsaühistu saab teenida majandusliku tegevusega oma raha, mida saab kasutada palju efektiivsemalt kui toetusega saadud raha, mis on sadade piirangutega üleadministreeritud. Kogemused näitavad, et küllalt märkimisväärse osa kuludokumentidest leiavad erametsakeskuse ametnikud põhjuse tunnistada kõlbmatuks.

Lisades metsaühistu toetuses kohustusliku omaosaluse, närvikulu, mis kaasneb enese bürokraatiamasinast läbinärimisega toetuse rahastamiseks, ja hilisemad toetusega võetavad viieaastased kõikvõimalikud kohustused, saab omateenitud kümne eurosendi efektiivsust pidada võrdseks toetuse ühe euroga.

Pärnumaa metsaomanike seltsi juhatus ja aprilli lõpus toimunud üldkoosolek leidsid, et 2013. aastal metsaühistu toetust enam ei üritata. Seltsile on kasulikum arendada majanduslikku tegevust, millest saavad tulu seltsi liikmed.

Ühisesse metsaühistusse koondumine võimaldab suurmetsaomanikel saavutada täieliku kontrolli piirkonna väikemetsaomanike üle.

Pärnumaa metsaühistud on erinevalt panustanud üleriigilistesse katusorganisatsioonidesse, nagu keskühistu, erametsaliit, metsa hoiu- ja laenuühistu. Kikepera metsaühistu ei kuulu teadaolevalt ühessegi katusorganisatsiooni.

Kikepera metsaühistu pöördumine on läbimõtlematu, majanduslikult kahjulik ja sisult populistlik tegevus. Peaksime looma ühisrinde Soome erametsanduse süsteemi kasutuselevõtmiseks.

Metsaühistud peaksid olema piirkondlikud, kuhu kuuluksid mitme kõrvuti asuva valla erametsaomanikud. Pindalalt kompaktsed ühistud võimaldaksid senisest efektiivsemalt metsi majandada, korraldada koolitusi, nõustamist.

Kompaktsed ühistud saaksid senisest paremini kaasa rääkida jahipiirkondade loomisel ja metsaomanike ühe valupunkti – suurulukite majandamise lahendamisel.

Märksõnad

Tagasi üles