Pärnu poliitilise linnavalitsuse ja ennekõike keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamme jaanalinnutaktika on läbi kukkunud. Teadupoolest ei kavatsenud linnavalitsus eelarvekärbete teemal enne märtsi lõppu midagi öelda. Viisitamm üritab selget avaldust, kust ja kui palju tuleb Pärnu eelarvet kärpida, võimalikult kaugele edasi lükata, lootes sõnulseletamatule imele. Imet aga ei sünni. Rohkem kui kunagi varem vajab Pärnu plaane A ja B – musta ja veel mustemat stsenaariumi. Isegi Eesti Pank on esitanud viimati aastateks 2009-2010 peale tava- ka riskiprognoosi.
Juhtkiri: Pärnu vajab plaani A ja B
Pärnus on oluline rääkida avameelselt neile inimestele, kes sõltuvad linnaeelarvest, mis hakkab juhtuma. Tegelikkuses on linnavalitsus püüdnud osakonnajuhatajatel keelata ajakirjandusega suhtlemine ja linnapea ise on justkui suu vett täis võtnud. Pärnu Postimehe küsimustele pole vastanud ükski Pärnu keskerakondlaste juhtpoliitik.
Uudised ei tule head. Kuressaare vähendab linna hallatavate asutuste töötajate palku, sama teeb Haapsalu. Üldine suund on ühesugune, sõltuvalt sellest, millal ja kas suudetakse tegelikkusele silma vaadata. Pärnu huvides on tähtis, et linna rahakotist sõltuvad töötajad saaksid aegsasti hakata koostama plaane, kuidas üha halvenevas olukorras välja tulla. Kärped peavad puudutama kõiki eluvaldkondi, kuid tuleb jälgida, et linnale olulisi asju lausa välja ei suretataks, näiteks kas või linnaorkestrit ja muid meie linnale omaseid kooslusi.
Selle ja järgmise aasta eelarve kujunevad näljaeelarveks. Samal ajal peab näljapajuk tagama hingejäämise. Kerge ei saa olema, aga säästvalt majandades peaks hakkama saama. See puudutab teiste seas 33 linnavolinikku ja linna osalusega ettevõtete nõukogude liikmeidki.